Riigi tänavune laenuvajadus võib jääda alla 1,6 miljardi
Eesti majandusel on tänavu läinud oodatust paremini ja kui aasta algul prognoosis rahandusministeerium selle aasta laenuvajaduseks 2,5 miljardit eurot, siis majandusprognoosi täpsustumise järel langes prognoos 1,6 miljardile. Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Rossi sõnul võib laenuvajadus aga tegelikult veelgi väiksem olla.
Laenuvajadust mõjutavad Rossi sõnul suures plaanis kolm faktorit. "Majandusareng, mis kõige rohkem mõjutab ka eelarve kulusid ja tulusid ehk defitsiiti, teiseks palju meil sellel aastal laenu tagasi maksta on ja kolmas küsimus on ka see, et kuna me eelmisel aastal lõpetasime suhteliselt suure likviidsusportfelliga, tänu sellele, et ka eelmise aasta lõpuks prognoos oli kehvem kui tulemus, siis võime ka vähendada sel aastal oma likviidsusportfelli. Ei ole vaja hoida nii suurt puhvrit," rääkis ta.
Rossi sõnul on viimase üheksa kuu jooksul käesoleva aasta laenuvajadust pidevalt alla poole hinnatud. "Kas maiga võrreldes enam väga suurt revisjoni on põhjust teha, seda on natuke veel vara öelda. Majanduse areng suve jooksul on olnud pigem positiivses suunas võrreldes kevadprognoosiga," sõnas Ross.
Seega võib tänavune laenuvajadus asekantsleri sõnul kevadisest prognoosist veel natuke madalamaks jääda.
Ross selgitas, et laenukäive aasta jooksul on palju suurem kui laenuvajaduse saldo. "Sellel aastal me oleme kahte sorti laenamist teinud. Üks oli lühiajaliste võlakirjade emiteerimine aprillikuus, mis sisuliselt oli mõeldud selleks, et eelmisi aeguvaid võlakirju rahastada. See oli suurusjärgus 400 miljonit eurot," rääkis ta.
"Teine komplekt on olnud laenamine rahvusvahelistelt laenuinstitutsioonidelt, Euroopa Nõukogu pangalt oleme ühe laenu võtnud ja samuti oleme kevade jooksul välja võtnud ka tööturu elavdamise rahastu laenu Euroopa Komisjoni kaudu. Ühelt ja teiselt poolt on selleks aastaks umbes 700-800 miljonit laenu juba võtnud. Tõsi, oleme sel aastal ka tagasi maksnud lühiajalised võlakirjad üle 400 miljoni, nii et laenukoormus iseenesest väga palju tõusnud ei ole," märkis Ross.
Kokku on institutsioonide ja võlakirjade laenude koormus ligikaudu 3,5 miljardit eurot.
Edaspidise laenuvajaduse määrab Rossi sõnul defitsiidi kujunemine ja otsused selle kohta, milline võiks olla aasta lõpuks likviidsusportfelli tase, aga see jääb veel sügisesse määrata.
"Meil on veel mingil määral ametlikke laenuliine sügisel võimalik võtta. Teisest küljest see, kas me lähme ja kui suures mahus me lähme võlakirjaturule, selgub sügisel," lisas Ross.
Toimetaja: Barbara Oja