Rahandusministeerium algatas eelnõu riigieelarve läbipaistvuse suurendamiseks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis ministeeriumi kinnitusel muudab riigieelarve praegusest märksa detailsemaks ning ühtlasi korrigeerib ka eelarve koostamise korda – kui praegu tehakse ajamahukad eelarvekõnelused läbi kaks korda aastas, siis edaspidi otsustatakse detailid üksnes sügisel.

"Tahame muuta eelarve arusaadavamaks juba järgmisest aastast. Eelarve muutub oluliselt detailsemaks ning selgemaks. Need on aga alles esimesed sammud – vaatame sügiseste eelarvekõneluste käigus, mida õnnestuks veel paremaks teha," ütles justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri.

"Juba eelarvetabelist peab olema selge, kuhu riigi raha läheb. Nii suureneb läbipaistvus ja nii otsustajad kui tavainimesed saavad paremini aru, mis on eelarveotsuste sisu," lisas Lauri pressiteate vahendusel.

Ministeeriumi kinnitusel kasvab eelnõu kinnitamisel riigieelarve detailsus kahe astme võrra, eelarveridade hulk suureneb seitse korda. Kui praegu kajastab riigieelarve 38 programmi, siis edaspidi loetleb dokument ka nende jaotuse ligikaudu 250 programmi tegevuseks.

Eelarveprotsessi käigus vaadatakse üle ka programmi tegevuste nimetused, nii, et nende sisu oleks hõlpsasti mõistetav. Plaanitavate seadusemuudatustega suureneb läbipaistvuse kõrval seeläbi ka riigikogu otsustuspädevus – edaspidi hakkab riigikogu eelarvet kinnitama programmi tegevuste tasemel ehk detailsemal tasandil.

Veel näeb kooskõlastusringile saadetud riigieelarve seaduse eelnõu ette loobumise aeganõudvast ja topelttööd tähendavast kaheastmelisest eelarve koostamise süsteemist.

"Eelarveprotsess on praegu kaheastmeline – mahukaid kõnelusi peetakse seadusest tulenevalt nii kevadel kui ka sügisel, kui valminud on uus suvine majandusprognoos. Poliitiline ja majanduslik olukord muutub poole aastaga palju ning seetõttu avatakse arutelud sisuliselt alati uuesti," rääkis Lauri. "Lahendusena tahame protsessi muuta nii, et kevadine arutelu keskenduks suurtele strateegilistele valikutele ning detaili mindaks septembris."

See tähendab, et kevadine eelarvearutelu hakkab edaspidi keskenduma suurtele valikutele nagu eelarvepositsioon, riigi üldine kulutase ja võlaprognoos. Selle protsessi raames valmib ka Euroopa Komisjonile esitatav stabiilsusprogramm.

Nii nelja aasta riigi eelarvestrateegia kui järgneva aasta riigieelarve lepitaks kokku septembris, pärast rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi avaldamist. Praegu toimuvad esimesed kõnelused nende dokumentide üle samuti kevadel, rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi ehk aasta alguse teadmise põhjal.

Kuna maikuus kinnitati riigikogus pikaajaline arenguvisioon Eesti 2035, lisatakse seadusesse ka vajalik viide seesuguste pikemaajalise vaatega arengustrateegiatega arvestamiseks riigieelarve koostamisel.

Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise praegust praktikat on kritiseerinud nii õiguskantsler kui ka riigikontroll, kes on hoiatanud, et tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminekus peitub oht, et sellest ei pruugi aru saada ei riigikogu liikmed ega avalikkus.

Ka riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon leidis mais, et riigieelarve baasseadus peab muutuma selgemaks ja läbipaistvamaks ning otsustuspädevus olema riigikogul. 

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: