Riigieelarve täpsustamine tegevuspõhise eelarve murekohti ei lahenda

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
2021. aasta riigieelarve eelnõu. Autor/allikas: ERR

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis peaks muutma tegevuspõhise eelarve praegusest detailsemaks. Kriitikute hinnangul ei lahenda detailide lisamine aga praeguse eelarve koostamise meetodi peamisi probleeme.

Uue eelnõu järgi jaotataks seni 38 programmiks jagatud riigieelarve kahe astme võrra detailsemaks ja jaotus tooks välja ligi 250 programmi, kuhu eelarvest raha suunatakse. Programmide kõlavate nimede järgi pole aga ka edaspidi võimalik selgeks saada, milleks täpselt raha kulutatakse.

"See eelnõu ei vasta mitte kuidagi ootustele," rääkis ka varem tegevuspõhist eelarvet kritiseerinud Riigikogu liige Aivar Sõerd (RE). Sõerd pöördus mullu murega õiguskantsleri poole, kuna liigselt üldistatud eelarve ei võimalda riigikogul täita oma kohust eelarvemenetluses kaasa rääkida. "Tegevuspõhine vaade – isegi parandatud kujul – ei võimalda aru saada, milleks raha kulutatakse," sõnas ta.

"Rahandusministeerium ise tunnistab, et eelnõu on valminud piiratud võimalustega, ajaraam selle ette valmistamiseks on liiga lühike. Rahandusministeerium tahab juba sügisel menetlusse tuleva järgmise aasta eelarve menetlemisel mingeid muudatusi teha. Selle tõttu ei ole ei metoodiliselt, infotehnoloogiliselt ega ajaliselt võimalik järgmise aasta riigieelarve jaoks töötada midagi täiesti uut," ütles Sõerd.

Sõerdi sõnul on mure selles, et tegevuspõhises eelarves mõõdetakse ressursse ja tulemusi rahaliselt. "Aga tegelikult eelarve, mida meil tegevuspõhisena esitatakse, seda ei ole," lisas ta.

"Näiteks transpordivaldkonnast teedeehituseks mineva raha tulemuslikkust mõõdetakse liikluses hukkunute arvuga. Kui me eraldame teede ehituseks rohkem raha, ehitame paremaid teid, siis on vähem surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi. Aga surmaga lõppenud liiklusõnnetused ei sõltu ainult maanteede ehituseks eraldatud rahast, seal on palju muid tegureid. Näiteks politsei karistuspoliitika, kas on soe suvi või külm talv, millised on ilmastikuolud. Kõik kuni alkoholi kättesaadavuseni, mis mõjutab joobes juhtimise juhtumite arvu. Selline mõõtmine on väga kunstlik," selgitas Sõerd.

Sõerdi sõnul uue eelnõuga mõõdikute arvestuse süsteem kuidagi ei muutu.

Teiseks murekohaks on Sõerdi hinnangul ka eelarves plaanitavate programmide ebaproportsionaalne mõõtkava, millest mõne programmi kulud arvestatakse sadades miljonites ja teised tuhandetes eurodes.

Näiteks on sotsiaalministeeriumi all 817 miljoni euro suurune kaheksa tegevusega laste ja perede programm. Esimese programmi ehk toetuste maksmise mahuks on 790 miljonit eurot, aga järgmise, detailsema selgituseta lapsehoiukohtade loomise programmi maht on 27 000 eurot. "Mõõtkavad on täiesti sassis," märkis Sõerd.

Tegevuspõhises mõõtkavas peaks programmide väljundiks olema ka võimalus nende tulemusi aastate lõikes võrrelda. Riigikogulase sõnul ei tähenda programmi nime ja sinna suunatava rahahulga summa, et programmi reaalne sisu oleks järgnevatel aastatel sama. Sellises olukorras kaob ära ka reaalne võimalus seatud mõõdikute tulemuste võrdlemiseks. "Seda võidakse muuta. Isegi ajaline võrdlusmoment kaob ära. See on nii abstraktne ja kunstlik, lisaväärtuseta liigendus," lisas ta.

Tegevuspõhise eelarve võib tema sõnul säilitada riigieelarve osa või lisana, kuid see ei peaks olema põhiline. "Seal on kaks võimalust. Kas tegevuspõhine eelarve tehaksegi selliselt nagu teooria ette näeb, et ressursse mõõdetakse tulemustega. Või ongi kaks vaadet: on tegelik eelarve ja eraldi tegevuspõhine vaade nendele, kes tahavad ressursside ja mõõdikutega tegeleda," sõnas ta.

Ka riigieelarve kontrolli erikomisjoni juht Urmas Reinsalu usub, et ridade juurde loomisest eelarves ei piisa.

"Eelarve peaks kajastama ka konkreetselt, et kuhu ta siis läheb. Palju läheb palkadeks, palju läheb majandamiseks ja muudeks asjadeks. Siis on ka parlamendil võimalik teha muudatusettepanekuid ja siis tekib ka mingi aegrida, kus on võimalik konkreetsete üksikute kulude dünaamikat jälgida," sõnas Reinsalu.

Rahandusministri kohuseid täitev justiitsminister Maris Lauri sõnul annab uus jaotus siiski parema pildi. "Nüüd tuleksid välja näiteks millised on kulutused vanglatele, millised on kohtutele. See annab ilmselt palju parema pildi, kui palju me kulutame nendele valdkondadele. Samamoodi sotsiaalvaldkonnas, et mis läheb lastele, mis läheb peredele."

Eelnõuga muudetakse ka riigieelarve strateegia koostamise aega. Praegu ütleb seadus, et järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia ja sisuliselt ka järgmise aasta eelarve mustand, tuleb kokku panna kevadel. Eelnõu järgi lepitaks kevadel kokku ainult üldised põhimõtted, nagu eelarve kogumaht ja tulude-kulude tasakaal. Kõik riigieelarve ja strateegia detailid jäetaks sügisesse.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: