"Presidendivalimiste vaates on õige öelda, et ta on meie esidiplomaat. Sisepoliitiline mõõde on presidendi juures kindlasti oluline, aga kahjuks me praktiliselt üldse ei räägi presidendi tegevuse välispoliitilisest mõõtmest," ütles Paet kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". "Kui palju meil on inimesi, kes saavad maailmas olulistele otsustajatele ligi? Kui aga ligi ei saa, siis ei saa ka kontakte luua," tõdes Paet.

Endine välisminister rõhutas, et Eesti huvide edendamisel on ülioluline, et nii Eesti tipp-poliitikutel kui ka ametnikel oleks isiklikud otsekontaktid oluliste riikide kolleegide hulgas. See võimaldab otsustajatele Eesti muresid ja huvisid tutvustada ning vajadusel meile olulisi otsuseid mõjutada.

Paeti sõnul on presidendi kontaktid Eesti välis- ja julgeolekupoliitika valuuta rahvusvahelisel tasandil. "Arvestades meie asendit ja meie üht mitte eriti sõbralikku naabrit, siis võiks me paremini kasutada neid ressursse, mis meil on," märkis ta.

Eesti presidendivalimiste süsteemis, kus püütakse leida enamikule erakondadele sobivat kandidaati, välistatakse sellega sisuliselt poliitiku valimine riigipeaks, tõdes Paet. "Meil püütakse leida madalaimat ühisnimetajat. Aga see on vale, sest sellega raiskame ära oma võimaluse," tõdes ta.

Paet: presidendiks sobiks enamik endisi pea-, välis- ja kaitseministreid

Küsimusele, keda ta täpsemalt poliitikute all silmas peab, vastas Paet, et sellele kohale sobiks enamik Eesti seniseid peaministreid, välis- ja kaitseministreid.

Saatejuhi viitele, et selliseid inimesi oleks Eestis päris palju, vastas Paet: "Absoluutselt. Aga sisuliselt need kõik on välistatud, kuna öeldakse, et poliitik ei saa olla president. Ongi jõutud olukorda, kus poliitikud on arutuse alt väljas."

Küsimusele, kas presidendiks võiks valida ka mõne endise presidendi, näiteks Ilvese, vasta Paet: "Aga miks mitte?"

Eesti põhiseaduse paragrahvis 80 on öeldud, et president valitakse ametisse viieks aastaks ning kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku, kuid selles ei ole välistatud võimalust, et pärast vahepausi saab sama inimene uuesti presidendiks. Ilves oli kaks ametiaega Eesti president aastatel 2006–2016.

Ilves on ise välistanud uue ametiaja. Ta vastas Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarandi sellekohasele ideele sotsiaalmeedias tehtud postitusega: "Eip. Kõik. Eip."