Õiguskantsler: uus eelarveseadus jätab riigikogu endisesse olukorda

Ülle Madise.
Ülle Madise. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul teeb plaanitav riigieelarve seaduse muudatus eelarveprotsessi selgemaks, kuid ei aita riigikogul täita oma põhiseaduslikku kohust eelarve üle otsustamisel kaasa rääkida.

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, millega muudab tegevuspõhise eelarve praegusest detailsemaks. Õiguskantsler on varem kritiseerinud eelarveprotsessi korraldust, kuna praegune tegevuspõhine eelarve on liiga suure üldistusastmega ja sellest ei nähtu, kuhu ja kuidas tuleb raha kulutada, mistõttu ei ole tagatud võimude lahusus ega võimuharude vaheline tasakaal.

Madise sõnul on hea, et juba järgmine eelarve tahetakse koostada arusaadavam ja läbipaistvam. Siiski ei pruugi pelgalt eelarveridade arvu suurendamine tähendada, et riigikogu saaks nende põhjal teha sisulisi otsuseid.

Uue eelnõu järgi laieneks seni 38 programmiks jagatud riigieelarve kahe astme võrra detailsemalt ligikaudu 250 programmiks.

Põhiseaduse kohaselt tuleb põhiõiguste ja -kohustuste seisukohalt olulised otsused teha riigikogul seaduses. Praeguses eelarves saab riigikogu küll teha ettepanekuid programmide muutmiseks, kuid nende sisu on avaldatud eelarve seletuskirjas, mille sisu riigikogu muuta ei saa. Õiguskantsleri hinnangul peab riigikogus olema siiski võimalik teha muudatusettepanekuid riigieelarve eelnõule endale.

Ka uus eelnõu ei too selgust selles, mis on programmides ette nähtud kulutuste sisu ja ulatus.

"Kuigi eelarve üldine pilt muutub programmi tegevuste kajastamisega detailsemaks ja seda tuleb tunnustada, ei ole siiski tagatud, et riiklikult oluliste küsimuste üle saab otsustada riigikogu," kirjutas õiguskantsler.

Õiguskantsleri hinnangul võiksid eelarve läbipaistvust silmas pidades olla riigi tulud ja olulised investeeringud eelarves selgemalt määratud. "Tulude ja kulude täpsem liigendamine aitab paremini tagada õigusselguse. Tuludest ja nende allikatest sõltub suuresti ka kulude struktuur. Tulu ja kulu omavaheline sidumine on samuti poliitiliste valikute küsimus, mille üle peab saama soovi korral otsustada riigikogu," märkis ta.

Seadusemuudatus lisaks arengustrateegia strateegilise dokumentide hulka

Ühtlasi plaanib valitsus uue eelnõuga lisada riigieelarve dokumentidele pikaajalise arengustrateegia, mis peaks looma selge aluse riigi pikaajalise arengustrateegia koostamiseks.

Õiguskantsleri sõnul ei ole selge, kuidas saab 15 aastat ette planeeritavat arengudokumenti seostada eelarveridadega.

"On kaheldav, kas pikaajalise arengustrateegia sätestamine riigieelarve seaduses annab eelarvestamisel mingit lisandväärtust. Ehkki eelnõus luuakse uue arengudokumendi koostamiseks selge juriidiline alus, ei ole kaugeltki selge, mis on selle tähendus, õiguslik olemus ja tagajärjed, kui eelarve ja pikaajaline arengustrateegia ei ole omavahel kooskõlas," tõi Madise välja.

Riigieelarve seaduse alusel peavad strateegilised arengudokumendid olema omavahel kooskõlas. Õiguskantsler märkis, et valitsuste vahetudes muutuvad ka poliitilised sihid ja kokkulepped, mistõttu ei aita pikaajalise strateegiadokumendi nende hulka lisamine õigusselgusele kaasa.

"Näiteks saab tuua kohustusliku kogumispensioni reformi. Pigem võimaldab see poliitilises debatis vastutust hajutada, sest selle üldisuse tõttu ei ole sellest lähtumine tagatud kontrollitaval viisil. Pikaajaline arengustrateegia, mis on üleriigiline ja valdkonnaülene, tekitab mõistetavalt inimestes ootuse, et sellest lähtutakse – on raske mõista, kuidas seda koalitsioonivalitsuste alusel juhitavas riigis tagada," kirjutas Madise.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: