"Kuna evakuatsioon peab olema lõppenud augusti lõpuks, siis see aken on väga väike, mille jooksul on võimalik neil inimestel sealt ära tulla. Ja tõenäosus, et kõik inimesed, kes on teinud koostööd Eesti humanitaarorganisatsioonidega, ei jõuagi Eestisse, on täiesti olemas," ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus kolmapäeval ERR-ile.

Teisipäeval sai teatavaks, et Afganistani pealinna Kabuli lennuväljalt on Eesti poole teele asunud 13 afgaani. Kolmapäeval ütles välisministeeriumi esindaja, et neil on kontakt veel kolme inimesega, kelle Eesti on valmis vastu võtma, kuid ta tunnistas, et nende pääsemine lääneriikide evakuatsioonilendudele ei ole seni veel kindel.

"Tegemist on isikutega, kes on teinud koostööd Eesti humanitaarorganisatsioonidega ja ennekõike aidanud edendada naiste ja tüdrukute õigusi. Kui meil õnnestub sealt veel selliseid inimesi leida, kes on valmis ka tõesti kiiresti tulema ja kes paraku peavad suutma veel ka lennuväljale jõuda. Lisaks peab keegi meie partneritest nad siis ka oma lennuki pardale võtma," rääkis Annus.

Valitsus otsustas eelmisel nädalal, et Eesti võtab vastu kuni 30 afgaani, kes on seoses islamiliikumise Taliban võimuletulekuga Afganistanis ohtu sattunud. Lisaks 20 Eestiga koostööd teinud inimesele ja nende pereliikmele on Eesti valmis tänavu vastu võtma veel ka kümme Euroopa Liidu ja NATO-ga koostööd teinud afgaani ja nende pereliiget.

Välis-, sise-, sotsiaal- ja kultuuriministeeriumi esindajate kolmapäeval peetud briifingul selgus, et 13 Afganistanist tulema saanud inimest on kolm lastega perekonda, suurusega kolm, neli ja kuus inimest. Millal nad Eestisse jõuavad, ei ole veel selge, kuna nad teevad teel vahemaandumisi, mis pikendavad reisi aega.

Euroopa Liidu ja NATO missiooni heaks töötanud kümne afgaani jõuavad Eestisse hiljem, kuna nad tuuakse esmalt Euroopa teistesse riikidesse, kus Eesti ametnikud saavad neid enne vastuvõtmist intervjueerimas käia, selgitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) piirivalveosakonna juht Egert Belitšev kolmapäeval.

Sama rääkis ka Annus, kes rõhutas, et siin oleneb palju ka Euroopa Liidu ja NATO tegevusest. "Euroopa Liidu suunal me tegelikult juba tegutseme, Euroopa Liit ka ise tegutseb. Aga kindlasti, kuna need inimesed on on laiali lennutatud, siis eri Euroopa riikidesse, siis ühtepidi ei ole nendega väga kiire, sest nad on juba evakueeritud ja teistpidi siis ka Euroopa Liit ja NATO peavad kõigepealt need nimekirjad koostama ja siis hakatakse neid menetlema," rääkis siseministeeriumi esindaja.

Kuna mõlema organisatsiooni poolt võtab Eesti vastu viis inimest ning arvesse lähevad ka perekonnaliikmed – abikaasa ja lapsed – siis on tõenäoline, et need kümme inimest tähendavad kahe perekonna vastuvõtmist, möönis Annus: "See on tõenäoline, et NATO-ga koostööd teinud viis isikut ja Euroopa Liidu institutsioonidega koostööd teinud viis isikut tähendab tõenäoliselt seda, et kummastki saab tulla üks perekond."

PPA loodab saabujate menetluse 48 tunniga ära teha

PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev ütles kolmapäeval ERR-ile, et PPA loodab Eestisse toodud afgaanide varjupaigataotluse menetluse kahe ööpäevaga ära teha.

"Esmased menetlustoimingud nende isikute osas viime läbi 48 tunni jooksul, pärast seda toimetatakse inimesed juba majutuskeskusesse, kus nende eest hoolitseb edasi sotsiaalkindlustusamet," rääkis Belitšev. "Meie ülesanne on 48 tunni jooksul kõik rahvusvahelise kaitse andmist välistavad asjaolud välja selgitada. Või kui me näeme, et mingid asjaolud selles on ebaselged, mis vajavad põhjalikku uurimist, siis alustada põhjalikumat menetlust. Eesmärk saabujate osas on 48 tunni jooksul eelotsus selgeks saada, kas neile antakse rahvusvaheline kaitse või mitte. Siiski võib olla tõenäoline, et 48 tunni jooksul seda otsust päriselt juurde veel vormistada," ütles PPA esindaja

Esimeseks kaheks ööpäevaks paigutatakse afgaanid Rae vallas asuvasse kinnipidamiskeskusesse, kus toimub nende isikute kindlaks tegemine ja varjupaigaõiguse kontrollimine.

"Kinnipidamiskeskust kasutame sellepärast, et seal on meil võimalikult hästi tagada siis nende isikute privaatsus – seal on neile vastavad ruumid, kus inimesed ei puutu kokku teiste kinnipeetavatega, neil on eraldiseisvad ruumid, plokid, kui me saame neile pakkuda sobilikke majutustingimusi. Seal on olemas kõik vajalikud teenused – nii arstiabi kui ka vajadusel psühholoogiline abi, tõlgid. Ja see annab meile võimaluse menetlusi läbi viia sellisel viisil, et kolmandad isikud nende isikute privaatsust ei häiri ega sekku sellesse. Ühtlasi annab see meile paindlikkust, ehk saame teha menetlustes vajadusel pause, võimaldada inimesele puhkamist ja nii edasi," selgitas Belitšev.