Reformierakonna toetus langes Norstati uuringus alla 30 protsendi

Uuringufirma Norstat Eesti iganädalases küsitluses langes Reformierakonna toetus napilt alla 30 protsendi, kuid peaministripartei on ikkagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Keskerakonna ees suurima toetusega poliitiline jõud.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös toimuva uuringu põhjal toetab Reformierakonda 29,9 protsenti, EKRE-t 22 protsenti ja Keskerakonda 17,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,6 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,4 protsenti) ning Isamaa (6,1 protsenti).
Norstati edastatud kommentaari kohaselt teist nädalat järjest ükski erakond märkimisväärselt toetust ei kasvatanud ega kaotanud. Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus on alates juuli lõpust püsinud 30 protsendi lähedal. EKRE jätkab kindlalt teisel kohal, kuid erakonna toetus on praegu 2,5 protsendipunkti võrra madalam augusti alguses saavutatud rekordtasemest. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on hetkel jäänud püsima 18 protsenti lähedale.
Teadur Martin Mölder märkis, et kui kuu aega tagasi oli vahe EKRE ja Keskerakonna vahel rekordiliselt suur, siis praeguseks on näha, et see on mõnevõrra vähenenud, vahendas BNS "Ühelt poolt on kuu aja jooksul langenud EKRE toetus ning teisalt on Keskerakond mõnevõrra kosunud. Sellele vaatamata püsib erinevus nende vahel suur ning EKRE-l on mugav, enam kui neljaprotsendine edumaa," ütles Mölder.
Tema sõnul on kõige järsumalt pöördunud nende kahe erakonna trendid kõige vanemas valijaskonnagrupis, mis on traditsiooniliselt olnud Keskerakonna toetajaskond. "Kui käesoleva aasta algusest saadik kuni umbes juuli lõpuni on Keskerakonna toetus seal keskeltläbi vähenenud ning EKRE oma jõudsalt kasvanud, siis viimase kuu jooksul on need trendid järsult vastupidiseks pöördunud," lisas Mölder uudisteagentuuri BNS vahendusel.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,7 protsenti ja opositsioonierakondi 36,5 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 3. - 31. augustini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Küsitlused viidi läbi ajavahemikel 03.08-07.08, 09.08-16.08, 17.08-24.08 ja 25.08-31.08 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses.
Toimetaja: Mait Ots