Politoloogid: Reformierakonna reitingut räsivad valitsusvastutus ja ebakindlus

Politoloogide hinnangul on Reformierakonna toetuse kukkumine allapoole Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonna reitingut (EKRE) osaliselt tingitud peaministripartei rollist, kuid rohkem tuuakse esile oravapartei sõnumite ebaselgust ja sisevastuolusid.
"Siin on kolm asja: esiteks laiemalt suutmatus selgeid otsuseid vastu võtta. Teiseks suutmatus viirusega hakkama saada. Ja kolmandaks üha tugevnevad erimeelsused erakonna enda sees. Nendest kuuleb enam-vähem iga päev, viimane oli ju Meelis Atoneni saade mõni tund tagasi," rääkis Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste professor Anu Toots kolmapäeval ERR-ile.
"Ma arvan, et see on loogiline, vaadates et nad on peaministrierakond," ütles endine poliitik ja praegune ettevõtja Ott Lumi. Tema hinnangul ei ole Reformierakond valitsuses oldud aja jooksul suutnud ühiskonnale hästi selgitada, mis on nende võtmepoliitika ja eesmärgid, mida nad üritavad valitsuses olles saavutada. "Sellest ei piisa, et nad on võtmepositsioonidel – inimesed tahavad aru saada, mis poliitikat nad sisuliselt ajavad ja teiseks ka seda, mis on üldse erakonna poliitiline liin laiemas kontekstis. Sellepärast ma täitsa nõustun Meelis Atoneniga, et erakonna baasprofiil on hägustunud," lisas Lumi.
Lumi rääkis, et Reformierakond on püüdnud viimased 15 aastat olla laiapindne rahvapartei. "Aga nüüd on küsimus, et kas on võimalik lõpuni seda joont ajada. Me oleme näinud äsjastelt Saksa valimistelt, et kui peavoolu erakonnad ajavad väga pikalt tehnokraatlikku ja mitte midagi ütlevat poliitikat, siis varem või hiljem see hakkab neid ruineerima," leidis ta.
Seevastu Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur Mihkel Solvak ütles, et Reformierakonna ja kogu valitsuskoalitsiooni populaarsuse langus parlamendivalimiste vahelisel perioodil on tavapärane.

"Sarnane muster on olnud ka minevikus, kus täpselt kahtede riigikogu valimiste keskel langeb koalitsiooni toetus allapoole opositsiooni ning juhtiv opositsioonierakond tõuseb populaarsemaks kui valitsuse juhtivpartei. See on nii olnud ka Keskerakonna ja Reformierakonna vastasseisude ajal," ütles Solvak.
Lisaks on praegu veel mitu valitsuserakondade jaoks ebasobivat tegurit: kohalikud valimised annavad opositsioonile laiemad võimalused rohkem silma paista ja valitsust kritiseerida ning elektrihinna tõus ei mõju samuti valitsuserakondade toetusele hästi, märkis Solvak. "Seda võis oodata, et selliste tegurite kombinatsioonis võib taoline muutus erakondade reitingutes tulla," ütles ta.
Lumi: EKRE toetus võib jõuda 30 protsendini
Lumi hinnangul oli ette näha, et varem või hiljem juhtpositsioon erakondade populaarsustabelis EKRE-le läheb. "EKRE on oma teemadega väga pildis ja see, et nad on praegu esimesed, selles ei ole suurt uudist," rääkis ta ning lisas, et Keskerakond ja Reformierakond mõlemad on valitsuses juhtimissurve all.
Küsimusele, kui kõrgele võiks EKRE toetus tõusta, tunnistas Lumi, et seda on raske prognoosida. "Ma arvan, et mingi loogiline lagi tuleb varem või hiljem ka nende puhul ette. Ma ei oleks väga üllatunud, kui see reiting võiks kerkida 30 protsendi peale," ütles ta.
Toots omalt poolt juhtis tähelepanu sellele, et EKRE populaarsuse kasvust hoolimata ei ole oluliselt vähenenud poliitilise eelistuseta kodanike osakaal, mis tähendab, et toetus on eri parteide vahel ümber jagunenud, mitte ei ole seni passiivsete valijate toetus EKRE-le läinud.

"Eks poliitikas on tihti nii, et kui üks partei tõuseb, siis teine langeb või ka vastupidi. Minu meelest Eestis praegu see toimubki, et valijad reastuvad parteide vahel ringi. Selles uuringus vist seda ei näidata, kui palju on eelistuseta inimesi, aga varasemate põhjal on neid olnud suhteliselt stabiilselt umbes kolmandik või veerand. Mis tähendab, et EKRE võidab teiste erakondade valijaid, mitte neid, kes on apoliitilised," rääkis Toots.
Küsimusele, mida see teiste erakondade kohta ütleb, vastas Toots, et ilmselt jätavad teised parteid midagi olulist tegemata, mis valijaid kõnetab.
Tallinn on ennustamatu, aga oluline
Toots tunnistas, et tema jaoks on kohalikud valimised Tallinnas seekord tõeliselt huvitavad, kuid väga raske on ennustada, mis tulemusega need lõppevad.
Ka Lumi ütles, et ehkki Keskerakond Tallinnas kohalikud valimised võidab, on lahtine see, kas ta saab jätkata üksi valitsemist või peab minema mõne väiksema partneriga koalitsiooni. See, kes moodustavad koalitsiooni, võib hakata aga mõjutama laiemalt Eesti poliitikat.
"Ma arvan, et Keskerakonnal tuleb hakata vaagima, kes on nende potentsiaalne koalitsioonipartner ja ma arvan, et see, mis on nende valik, on Eesti poliitika taktika mõttes praegu kõige olulisem küsimus," rääkis Lumi.
Kui Keskerakond otsustab võtta mõne teise partneri kui Reformierakond, siis see tekitab kindlasti suuri pingeid valitsuses. Aga teiselt poolt, kui ka Reformierakond üritab Tallinnas teha mingit uut koalitsiooni, siis see on samuti valitsuse poolt vaadates riski koht, selgitas Lumi. "Ma arvan, et Tallinna koalitsiooni küsimus on Eesti poliitika hetkeolukorras kõige olulisem ja huvitavam," tõdes ta.
Lumi rõhutas ka seda, et erakondade üleriigilised reitinguid kohalike valimiste kontekstis väga palju ei maksa. "Me ju teame, et koalitsioone moodustatakse linnades ja valdades ning erakondade jaoks on üks asi [üleriigiline] reiting, aga tegelikult palju olulisem küsimus on see, kas suudetakse erinevates kohalikes omavalitsustes pildil olla või mitte," rääkis ta.

Ennekõike puudutab see tema hinnangul EKRE-t ja erakonda Eesti 200, kuna nende suhtes on ühiskonnas suur ootus. "Nad tunduvad praegu reitingu poolest olema kõrgel kohal, aga küsimus on selles, kas see reiting realiseerub ka võimuks. See on tegelikult võtmeküsimus mõlemale erakonnale," rõhutas Lumi.
Kolmapäeval avaldatud Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstat Eesti viimase küsitluse andmetel kaotas pikka aega populaarseima partei staatust nautinud Reformierakond esikoha EKRE-le. Viimaste tulemuste põhjal toetab EKRE-t 24,6 protsenti, Reformierakonda 24,2 protsenti ja Keskerakonda 19,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
EKRE toetus on viimase kolme nädala jooksul tõusnud 2,7 protsendipunkti võrra ning on ühtlasi kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra ning viimased kuus nädalat kestnud langustrendi jooksul on peaministripartei toetus vähenenud 6,8 protsendi võrra. Ühtlasi on Reformierakonna toetus madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,2 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,9 protsendiga, Isamaa seitsme ning Erakond Eestimaa Rohelised 2,1 protsendiga.
Toimetaja: Mait Ots