Estonia vraki juurde minnakse tagasi kohe, kui leitakse partner uuteks uuringuteks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Estonia vraki uurimistööd 15. juulil Autor/allikas: Madis Veltman/Postimees

Parvlaev Estonia eeluuringute teine etapp viib uurijad veel sel aastal uuesti mere peale. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse tööle läinud kommunikatsioonieksperdi Janek Mäggi sõnul avaldatakse seni ülesvõetud materjalid spetsiaalsel veebilehel.

Parvlaev Estonia eeluuringute raames on tänavu kavas veel enam kui miljoni euro eest riigihankeid. Ohutusjuurdluse keskuse juhi Rene Arikase sõnul võetakse hankijana appi riigifirma Eesti Energia.

"Meil endal võimekust hankeid läbi viia ei ole. Ja seetõttu tuligi leida partner, kellel on piisav võimekus ja kompetents, et viia läbi selliseid väga keerulisi rahvusvahelisi ühishankeid," rääkis Arikas.

Üks suuremaid eesseisvaid töid viib uurimislaevad uuesti Estonia juurde. Ferromagnetilise uuringuga otsitakse vraki ümbrusest ja uppumisteekonnalt üles kõik vähegi suuremad metallesemed.

"Eesmärk ongi tuvastada Estonia hukkumise teekond ja see, kas sealt hukkumise ajal mingeid metallesemeid eraldus," selgitas Arikas, kelle sõnul soovitakse merele minna niipea, kui tööde tegija on leitud.

"Kuna me samm-sammult läheneme sellisele sügistalvisele perioodile, siis väga suur faktor on ka ilm. Ehk kui palju ilm võimaldab selliseid uuringuid alustada ja läbi viia," lisas Arikas.

Digitaalsed ja füüsilised mudelid

Teine suurem töö on digitaalsete mudelite loomine. Juba tänaste andmete pinnalt saab valmistada laeva veega täitumise ja uppumise mudeli.

"Hetkel lähtume eelkõige 1997. aasta lõpparuandes toodud põhjustest ja simuleerime selle alusel laeva uppumist," rääkis Arikas. Tema sõnul soovitakse saada kinnitust, kas kõik senised järeldused kehtivad.

"Ja kui peaks ilmnema, et nende järelduste põhjal simulatsiooni tegemine mingil põhjusel ei anna meile täpset tulemust või ei ole võimalik, siis tuleb hakata vaatama, mis need põhjused on."

Mudelit koostades tuleb Arikase sõnul arvestada nii selle veega, mis pääses sisse vööri kaudu kui ka sellega, kus asetsesid laeva ventilatsiooniavad ning millised uksed laevas olid kinni, millised avatud. Teine digitaalne mudel tehakse selle kohta, mis sai laevast edasi pärast vee alla vajumist.

"Et kuidas see merepõhja vajumine toimus ja millised vigastused laeva kere sai merepõhja vajudes ja millised vigastused võisid tekkida juba hiljem merepõhjas lebades ja seal varingute käigus," selgitas Arikas.

Ohutusjuurdluse keskuse juht lisas, et lisaks digitaalsetele mudelitele tellitakse ka kaks füüsilist mudelit.

"Üks on selline laeva üldine mudel, mis on suhteliselt suure detailsuseastmega ja teine mudel kujutab laeva vööriosa ja millel oleks ka lahtikäiv vöörivisiir ja rambiosa," ütles Arikas. "Et me saaks ka võimalikult täpselt näidata, milline oli Estonia vööriehitis, kuidas seal erinevad detailid liikusid."

Arikas usub, et eeluuringute teise etapi põhitööd saavad tehtud juba sel aastal, kuid üht-teist jääb ka kevadesse.  "Siis me võtame viimase sisendi eeluuringutest ja nendega läheme juba põhiuuringusse."

Põhiuuringute raames võetakse appi lasermõõdistus, et luua laevavrakist juba päris detailne 3-D-kujutis.

"Eeluuringute põhjal tuleb ka otsustada, kas ja milliseid objekte on meil merepõhjast vaja üles tuua täiendavateks uuringuteks. Seda eeldusel, et neid uuringuid pole võimalik merepõhjas teha. Eelkõige pean siin silmas kõike, mis on seotud Estonia vöörirambiga," lisas Arikas.

Mäggi: surnukehade hägustamine videokaadritel võtab aega

Eeluuringute raames plaanitakse hankida ka üksjagu kommunikatsioonitöid. Seda osa koordineerib juulis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse tööle läinud kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi.

"Ma veedan paar päeva nädalas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, tegeledes Estonia teemadega," ütles Mäggi.

Tema sõnul valmistatakse praegu ette hanget, et seada üles eraldi uuringuteteemaline veebileht. Ta lisab, et põhiline kasu oleks veebilehest just intensiivsematel uuringuperioodidel.

"Me ei näe seal mingisuguse ajaloolise tausta panemisega vaeva," rääkis Mäggi. "Me edastame seda uut infot, mida me oleme saanud ja mida on mõistlik ja ka võimalik avalikkusega kohe jagada."

Sealt veebilehelt leiab tulevikus ka merepõhjas üles võetud videokaadrid. Mäggi loodab, et kogu lubatud info jõuab avalikkuse ette veel sel aastal. Samas märkis ta, et enne peab sellega tublisti tööd tegema.

"Me hägustame kõik sellised kohad, kus on midagi delikaatset. Näiteks surnukehad. Aga me ei hakka seal midagi lõikama või monteerima, see lubadus kehtib," sõnas Mäggi. 

Estonia vraki uurimistööd 15. juulil Autor/allikas: Madis Veltman/Postimees

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: