WSJ: USA tippametnikel oli Afganistanist lahkumiseks erinev strateegia

Endine Afganistani president Ashraf Ghani Bagrami lennujaamas
Endine Afganistani president Ashraf Ghani Bagrami lennujaamas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Afghan Presidential Palace

Ajalehe The Wall Street Journal teatel puudus USA kaitse- ja välisministeeriumi ametnike vahel Afganistanist vägede väljaviimisel korralik koostöö. Sõdurid lahkusid, diplomaadid aga jäid Kabuli saatkonda.

Juunis, kui julgeolekuolukord Afganistanis halvenes, hakkas riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan tõstatama küsimusi USA vägede lahkumise kiire tempo kohta.

Pentagon plaanis juuni alguses suurema osa USA vägedest välja tõmmata ja sulgeda Bagrami lennubaasi. Eesmärk oli minimeerida võimalikud ohud USA sõduritele. USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan seadis aga kahtluse alla, kas baasi nii kiire sulgemine on vajalik, teatas The Wall Street Journal

USA sõjajõud lahkusid Bagrami lennubaasist 2. juulil. Kohapeal hoiti edasi ainult piiratud sõjalist kohalolekut. 

USA kiirustav lahkumine Afganistanist oli samuti vastuolus välisministeeriumi sooviga säilitada Kabulis tugev saatkond. 

Bideni administratsioon toetus esialgsetele luureandmetele, et Afganistani valitsus suudab pärast USA vägede lahkumist Talibani vastu võidelda mitu aastat.  Osa ametnikke väidab aga, et USA valitsus kohanes muutuva olukorraga liiga aeglaselt. 

USA sõjalise kohaloleku lõpetamine oli Bideni pikaaegne eesmärk ja ta lubas seda ka valimiskampaanias. Aprillis teatas Biden, et viimased 2500 USA sõdurit lahkuvad Afganistanist 11. septembriks. Sõjaväe juhtkond soovitas vägesid kauem hoida, kuid lõpuks leppis Bideni otsusega. 

Sullivan keeldus arutamast, milline oli tema roll vägede taandumisel. Katseminister Lloyd Austin lubas, et taandumise kohta tehakse järeldused. Siiski keeldus Austin Pentagoni vigu täpsustamast. 

"Ükski operatsioon pole kunagi täiuslik. Me tahame veenduda, et õpime sellest kogemusest nii palju kui võimalik," ütles Austin.

Välisministeeriumi pressiesindaja kaitses samuti Bideni administratsiooni tegevust. 

Juuni keskel koostati Pentagoni juhtimisel uus luurehinnang, mis väitis, et Kabul võib langeda kuus kuud pärast USA sõjaväelaste lahkumist. "Sullivan tõstatas siis ka küsimuse Bagrami baasi sulgemise kohta," ütlesid USA ametnikud. 

Bagrami sõjaväebaas oli USA vägede jaoks Afganistanis kesksel kohal. See mahutas USA droone ja lennukeid. 

Pentagon leidis aga, et Bagrami baasi plaanitust kauem avatuna hoidmine lükkab edasi vägede väljaviimist. Sõjaväejuhid pidid valima, kas hoida avatuna Bagrami lennujaam või Kabuli lennujaam. Nende käsutuses oli ainult 650 sõdurit. 

13. juulil hoiatasid välisministeeriumi ametnikud, et Talibani lõplik võit on lähedal. Nad soovitasid alustada inimeste evakueerimist juba 1. augustil.

USA alustas siis uuesti mehitatud õhurünnakuid, baasidena kasutati Araabia poolsaare riikide lennubaase. 

Augustis saatis USA valitsus Afganistani tuhandeid sõdureid, et tagada inimeste evakueerimist Kabuli lennujaamas. Maha jäi siiski vähemalt 200 USA kodanikku. Samuti jäid maha kümned tuhanded afgaanid, kes olid lääneriikidega koostööd teinud.

Toimetaja: Karl Kivil

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: