Liimets: Eesti saab Talibani valitsust tunnustada vaid tingimuslikult

Foto: ERR

Välisminister Eva-Maria Liimets (KE) ütles ETV saatele "Välisilm" antud intervjuus, et kui Eesti peaks Talibani valitsust Afganistanis tunnustama, siis teeb ta seda tingimuslikult.

Liimetsa sõnul on Eesti olnud ühenduses erinevate osapooltega, ka Talibaniga, kes on nüüd valitsust Kabulist kokku panemas.

Liimets rääkis, et rahvusvahelise üldsuse ja ka Eesti ülim eesmärk on endiselt, et Afganistani saaks edaspidi juhtima valitsus, kus on lisaks Talibanile on esindatud ka teised Afganistani osapooled. "See lootus on endiselt alles ja selle nimel me tööd teeme," lausus Liimets.

See, kas Eesti tunnustab Talibani juhitavat valitsust sõltub Liimetsa sõnul sellest, milline see valistus saab olema.

"Kui me asume tunnustama uut Afganistani valitsust, mis on Talibani juhitud valitsus, siis meie poolt see tunnustamine saab olema kindlasti tingimuslik. Meile on väga tähtis, et selle uue valitsuse osapooled lõpetaks suhted terroristlike organisatsioonidega, täidaks riigis inimõigusi, sealjuures vähemuste õigusi, tagaks naiste võimalused osaleda ühiskondlikus elus, tüdrukute võimalused käia koolis ja loomulikult hoiaks ära igasuguse vägivalla riigis. Ja aitaks kaasa sellele, et humanitaarabi jõuaks Afganistanis nende inimesteni, kes seda abi vajavad," rääkis Liimets.

Saatejuht Tarmo Maiberg märkis, et juba praegu on Taliban öelnud, et nad ei lase naisi riigis eriti kõrgetele positsioonidele ja naised saavad teha seda, mis Sharia neile ette näeb.

"See on see koht, kus kindlasti tuleb Talibani esindajatega rahvusvahelise üldsuse poolt läbi rääkida. Taliban on ka omalt poolt avaldanud oma soove rahvusvahelisele üldsusele. See on koht, kus nendega tuleb läbi rääkida ja öelda, mis tingimustel see edasine tulevikukoostöö välja näeb," märkis Liimets.

Liimetsa sõnul on Taliban öelnud ka positiivseid sõnumeid, näiteks lubanud kõigile, et nad ei pea Afganistani jäädes kartma oma elu pärast ja kutsunud nii mehi kui ka naisi naasma oma töökohtadele.

Küsimusele, kas Liimets usub taolisi Talibani lubadusi, vastas ta, et tuleb otsida ühisosa, et läbirääkimistega edasi minna.

Liimets ütles, et Afganistanist äkki väljatõmbumine Ameerika Ühendriikide poolt ei tähenda, et Ühendriikide toetus Eestile oleks kuidagi vankuma löönud.

"Valgevene režiim jätkab kriitikute enda teelt puhastamisega"

Rääkides Valgevenest, ütles Liimets, et kui migrandid hakkasid Leedu piirile saabuma, oli see tol hetkel üllatuslik, ent kui suhete tervikpilti vaadata, siis ei olnudki see nii üllatav.

"Olukord Valgevenes on olnud Lääne riikide jaoks murekoht juba eelmise aasta augustist. Oleme seda Eesti poolt kahel korral tõstatanud ÜRO julgeolekunõukogus," lausus Liimets.

Liimets rääkis, et kui migrandid hakkasid Leedu piirile saabuma, oli see sel hetkel üllatuslik, ent kui suhete tervikpilti vaadata, siis ei olnudki see nii üllatav.

"Me näeme, et Valgevene režiim täna püüab iga hinna eest jätkata võimul püsimist ja see, et kukkumise ees on hirm, kindlasti ilmestavad need radikaalsed sammud, mida astutakse. Näiteks täiendavate poliitvangide vangi panemise näol," lausus Liimets.

Liimetsa sõnul on poliitvangide arv Valgevenes kolme kuuga kasvanud 400-lt 600-ni ja üle selle. "See selgelt näitab, et praegune režiim püüab kõik inimesed, kes vähegi võtavad sõna enda teelt ära puhastada," sõnas Liimets.

"Leping Ühtse Venemaaga on lõppenud"

Liimets rääkis, et kui ta astus Keskerakonna liikmeks vaatas ta üle ka Keskerakonna ja Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa koostöölepingu, mis on Eestis palju poleemikat tekitanud.

Küsimusele, milline on Keskerakonna välispoliitika, vastas ta, et see toetab Eesti iseseisvuse ja julgeoleku huvisid.

"Leping Ühtse Venemaaga on protokoll Ühtse Venemaaga ja selle protokolli ümber ei ole juba üle 10 aasta tegevusi toimunud. Nii, et selles osas seda käsitleda kuidagi praegu ma ei näe, et oleks väga aktuaalne või vajalik," kommenteeris Liimets.

"Välislepingute ja protokollidega on selliselt, et need ei vaja sageli mingit eraldi lõpetamist. Kui nad on, siis nad võivad seal seista ja kui nende ümber tegevusi ei toimu siis nad ongi justkui lõppenud," lisas välisminister.

Saatejuht Tarmo Maiberg küsis Liimetsalt, et kuidas me saame kritiseerida Venemaad näiteks Aleksei Navalnõi kohtlemise eest, samal ajal ise omades sellist külmutatud koostöölepingut.

"Mina ei näe siin vastuolu," vastas Liimets.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: