Talibani võitlejad on saanud juba paar nädalat poseerida USA relvade ja univormiga. Afganistanis operatsioone juhtinud erukindrali Ben Hodgesi sõnul on selle nägemine frustreeriv.

"See ei meeldi mulle, kuid seda oli oodata, et sellised asjad juhtuvad. Selle varustuse võtsid nad Afganistani relvajõududelt, kõik see varustus oli müüdud või antud Afganistani julgeolekujõududele," ütles Hodges.

India ühe mõjukama poliitikauuringute keskuse Observer Research Foundationi presidendi Samir Sarani hinnangul on eelkõige lüüa saanud Läänemaailma väärtused ja usk maailmakorda.

"Me kaotame 20 aastat progressi, aga veelgi enam, me kaotame igasuguse usalduse rahvusvahelise süsteemi vastu. Me andsime võtmed saatanale ja lasime jalga," sõnas ta.

Esmaspäeval teatas Taliban, et on vallutanud ka viimase vastupanukolde, Panjshiri oru, mis pidas vastu nõukogude vägedele ja Talibani esimesele valitsusele.

2003. aastal Afganistanis missioonil käinud Hollandi hilisem luurejuht Rob Bertholee oli kindel, et nii lähebki. Ehkki, Talibani võit pole veel kindel, kuna Rahvuslik Vastupanurinne annab teada lahingutest.

"2002. aastal oli Põhjaliidul Panjshiri orus lihtsam võidelda, sest neid toetas Lääs, USA. Täna ma pole nii kindel. Oru tugevus on selles, et sinna läheb ainult üks tee, kuid see on ka selle oru nõrkus. Saabub hetk, kus sa oled varustamata: otsas on toit, otsas on laskemoon, otsas on kõik," sõnas Bertholee.

Samas pole ka selge, kui suur on Talibani potentsiaal võimule jääda. "Ma ei usu, et Taliban on ühtne, ikka leidub osapooli, kes tahavad võidelda. Me ei tea, mis saab Talibanist, mis saab Afganistani inimestest, sest see, mida me täna näeme on erineva sellest, mida me nägime aastatel 2002 ja 2003, täna  reageerivad inimesed Talibanile teisiti," rääkis Bertholee.

Kuna Afganistani on jäänud hulk välisriikide kodanikke ja neid abistanud afgaane, keda evakueerida ei jõutud, tuleb maailmal Talibaniga igal juhul dialoogi pidada.

"Kuid hoopis suurem küsimus on, kas me tunnustame neid kui iseseisvat valitsust Afganistanis. Nad ei kontrolli ikka veel kogu Afganistani, on veel teisi organisatsioone ja inimesi, kes neid selleks takistavad. Lõppude lõpuks suhtleme me seal ükskõik kellega, kes seal siis võimule tuleb. Me suhtleme ka Kremliga, Hiina kommunistliku parteiga," rääkis USA erukindral Hodges.

Saudi Araabia eksperdi Abdulaziz Sageri sõnul on Talibani survestamise võimaluseks täna veel humanitaarabi kaart. "Mille poole me kõik püüdlema peame on Talibani valitsuse survestamine, sest nemad on reaalsus kohapeal, pärast USA lahkumist. Et kui te tegutsete kaasavalt, kui kaasate kõiki osapooli, siis ülejäänud maailm saab teid tunnustada, et saada toetust ja humanitaarabi," rääkis ta.

Kas rahu saab tuua organisatsioon, mille kätel on nii palju verd? India poliitikauuringute keskuse juhi Samir Sarani sõnul on lühike vastus ei. "Ma arvan, et see on barbaarne režiim ja kui ei toimu just imelist transformeerumist, siis ma arvan, et me hakkame nägema tervet uut perioodi, kus Taliban jätkab kõige selle tegemist, mida ta ka varem tegi, enne nende väljatõrjumist. Ma ei looda, et nad väga palju muutunud on," sõnas ta.

Paar päeva tagasi andis USA president Joe Biden korralduse avalikustada järgmise kuue kuu jooksul seni salastatud dokumente, mis puudutavad 11. septembri rünnakuid ja mis väidetavalt kinnitavad, et terroristidega oli seotud Saudi Araabia valitsus.

Abdulaziz Sager tuletas siinkohal meelde, et USA on ise usuvõitlejaid toitnud. "Me unustame, et see oli just USA, kes julgustas Saudi Araabiat ja paljusid teisi riike saatma mudžahiide võitlema nõukogude vägede vastu Afganistanis ja tol ajal meile tasuti selle eest," märkis ta.

Olukord muutus, kuid probleemid tollest ajast ehk riigi kontrolli alt väljunud võitlusgrupid, jäid alles. 

"Paljud isikud ühinesid tol ajal Al Qaedaga ja neid on süüdistatud seotuses rünnakutega kaksiktormidele.  Küsimus on selles, kas tänane dokumentide avalikustamine toob päevavalgele mõne seoses võimudega? Ma kahtlen selles. Ma arvan, et see toob päevavalgele veel uusi seoseid eraisikute vahel, mida me varem ei teadnud," ütles Sager.

Aga mis juhtub, et kaksiktornide- laadne tragöödia kordub? "Ma arvan, et kui see juhtub jälle ja me võime olla kindlad, et see tuleb Afganistanist, siis ma arvan, et te näete väga märkimisväärset rünnakut inimeste pihta, kes seda juhtisid, sest me teame, kus nad asuvad," rääkis Hodges.