"See kõne oli Eesti seisukohtadega hästi kooskõlas ja meile sobiv," ütles komisjoni Eesti-esinduse juht Keit Kasemets kõnejärgses arutelus. Temaga nõustus ka riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats: "Jah, meie muresid oli arvestatud."

Jäärats tõi esile, kuidas von der Leyen rääkis oma kõnes ühenduvuse teemast. "Tundub, et siin on meil päris suur ühisosa," märkis Jäärats ning viitas ka esmaspäeval ilmunud peaminister Kaja Kallase ja Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheli ühisartiklile.

Samuti tervitas Jäärats komisjoni presidendi viidet vajadusele ühtlustada Euroopa Liidu välispiiri kaitset, mis on Eestile oluline teema.

Positiivne oli Eesti vaates ka tervise teema esitlemine ning soov liikuda edasi terviseliiduga, lisas Jäärats. "Meie vaates võiks terviseliiduga edasi minna. Ilma selleta oleks Eesti koroonavaktsiinide hankimisel täitsa üksi olnud," tõdes ta.

Samuti puudutas komisjon president põhjalikumalt muid välispoliitilisi teemasid, lubades neil teemadel lähiajal uusi algatusi, lisas Jäärats.

Küll aga oleks von der Leyenilt oodanud aastakõnes enamat tähelepanu rohepöördele, seda eriti praeguse CO2 kvoodi hinnatõusu valguses ning Euroopa Liidu konkurentsivõimele ja siseturule, ütles Jäärats.

Ka välisministeeriumi Euroopa Liidu küsimuste asekantsler Märt Volmer pidas kõne sisu ja tonaalsust Eestile soodsaks, kuigi selles oli vähe üllatavat. "Võib-olla rääkis von der Leyen vähe rohepöördest ning oleks võinud ka Euroopa kaitseliidu teemat põhjalikumalt käsitleda," märkis ta.

Kõne välispoliitika osa oli adekvaatne, eriti kui komisjoni president rääkis konkurentsi kasvust rahvusvahelises poliitikas ja samas rõhutas koostööd NATO-ga, leidis Volmer.

Samuti tõi von der Leyen esile Valgevene tegevuse piiril Leedu, Läti ja Poolaga, kuhu see toob immigrante Lähis-Idast, komisjoni president nimetas seda hübriidrünnakuks. "Selle oleks nagu enda kirjutanud, parem ei olekski saanud olla!" ütles Volmer.

Asekantsler leidis, et von der Leyeni kõne oli optimistlik, ta rääkis palju noortest ja tulevikust.

Jutuks oli Euroopa Liidu haprus ja hing

Välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik märkis, et lisaks optimismile oli kõnes ka otsavaatamist Euroopa Liidu haprusele, mille juures von der Leyen rõhutas, et euroopaliku elukorralduse mudel ning väärtused on senisest suurema surve all kui varem. Samas tulid väärtused teemaks ka EL-i sisearengutest rääkides, tõdes Raik.

Kasemetsa hinnangul oli kõne üks suur mõte, mida von der Leyen rõhutas, see, et Euroopa Liit pole ainult tehnokraatlik ühendus, vaid sellel on ka hing. Seepärast rääkis ta ka palju väärtustest, pidades silmas nii EL-välist maailma kui ka siseelu. Von der Leyen rääkis ajakirjanduse survestamisest, kohtute sõltumatuse ohustamisest, lähisuhtevägivallast.

Raik märkis, et von der Leyen lubas anda õigusriigi teemale uue käigu, pidades ilmselt silmas komisjoniga konflikti sattunud riikide mõjutamist rahaeralduste pidurdamise kaudu. See konflikt on kindlasti oht Euroopa Liidu ühtsusele, tõdes Raik.

"See, et hinge teema oli kõnes, näitab, et mure on tõsine ning teema on jõudnud Euroopa Komisjoni operatiivtasandile. Kuna Euroopa Liit on üks neid vaalasid, millel põhineb meie julgeolek, on EL-i ühtsuse teema meile oluline," märkis ka Volmer.

Raik lisas, et ühenduvuse teema juures tuli kõnest välja kahe erineva mudeli konkurents, kus Euroopa Liit püüab ühenduvust edendada väärtuspõhiselt ja avatult, kuid rahvusvahelise poliitika kontekstis räägitakse ühenduvusest sageli relva ja poliitilise mõjutamise vahendina.

Kasemets tõi esile, et kõnes oli päris palju juttu strateegilisest autonoomiast, seda ka digivaldkonnas, kus von der Leyen rääkis nii kiipide tootmise võimekuse taastamisest Euroopas kui ka näiteks vaktsiinide tootmisest. "Digivaldkonnas mõistetakse, et kui tehnoloogiat ise ei tooda, siis ei suuda peagi enam neil teemadel ka kaasa rääkida," lisas Jäärats.

Ka Volmer märkis, et kõne taustal oli tunda soovi saavutada Euroopa Liidu suurem tegutsemisvõime ja autonoomia, kuigi ta seda otse ei nimetanud. "Keegi ei taha minna enam Hiina tehaste uste taha, et kummikindaid osta," ütles Volmer.

Venemaast oli juttu ridade vahel

Ehkki von der Leyen ei maininud oma kõnes otsesõnu kordagi Venemaad, võis seda aimata mitme teema käsitlemisel.

"Venemaad võis näha ridade vahel, kui komisjoni president rääkis rahvusvahelise korra pingestumisest, sellest, kuidas suurriigid püüavad omale sobivat korda kehtestada. Samuti küberrünnakute käsitlemisel – kõik ju saavad aru, kust need suures osas lähtuvad. Ka mainis von der Leyen kurjasid riike," ütles Raik.

See, et Venemaast otsesõnu ei räägitud, võis olla ka komisjoni presidendi selge valik, leidis Raik.

Lühiülevaade kõnest

Von der Leyen alustas oma kõnet tõdemusega, et Euroopa Liit jäi "sajandi suurima ülemaailmse tervisekriisi ja aastakümnete sügavaima majanduskriisi" ajal ühtseks. Komisjoni president rõhutas, et Euroopa on vaktsineerimises maailmas juhtpositsioonil ja jagab teiste riikidega poole oma vaktsiinitoodangust. Seega on praegu esmatähtis kiirendada ülemaailmset vaktsineerimist, jätkata jõupingutusi Euroopas ja valmistuda tulevasteks pandeemiateks, leidis von der Leyen.

Tulevikku vaadates märkis von der Leyen, et "õnnestumise või läbikukkumise võtmesõna on digitaalsus" ja teatas, et ettevalmistamisel on uus pooljuhte käsitlev õigusakt, mille eesmärk on ühendada tipptasemel uurimis-, projekteerimis- ja testimisvõime ning koordineerida EL-i ja liikmesriikide investeeringuid, vahendas Euroopa Parlamendi pressiteenistus.

Kliimamuutusest kõneldes tõdes von der Leyen, et "kuna see on inimtekkeline, on meie võimuses midagi ette võtta" ning rõhutas, et Euroopa Liit oli maailma esimene suur majandus, mis esitas laiaulatuslikud õigusaktid kliimavaldkonna korraldamiseks. Lisaks lubas komisjoni president kahekordistada EL-i välisabi elurikkuse rahastamiseks ning tegi ettepaneku eraldada kliimaprojektide rahastamiseks täiendavalt 4 miljardit eurot.

Paet: EL-i kaitsepoliitika jutt on aastast aastasse kordunud

Välis- ja kaitsepoliitikast kõneldes keskendus von der Leyen küber- ja hübriidohtudele ning rõhutas, et Euroopa vajab ühtset küberkaitsepoliitikat. Samuti teatas komisjoni president, et Prantsusmaa eesistumise ajal järgmise aasta esimeses pooles leiab aset Euroopa kaitseteemaline tippkohtumine.

"Seda juttu sellistes kõnedes ja ka muudes kõnedes Euroopa Komisjoni poolt olen mina küll kuulnud juba vist rohkem kui viis aastat. Nüüd on traagilised Afganistani sündmused, siis see teema on jälle justkui tõusnud päevakorrale, aga kahjuks see naeruvääristab seda kontseptsiooni selles osas, et ammu oleks tulnud sel teemal liikuda palju kiiremini edasi, et Euroopa Liidu sees ikkagi kaitse- ja julgeolekupoliitikat palju tõhusamalt teha," rääkis Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (RE) "Aktuaalsele kaamerale".

Eurosaadik Sven Mikser (SDE) ütles, et Euroopa peab tegelema oma üldise konkurentsivõime säilitamiseks tehnoloogilise suveräänsuse innovatsiooniga. "See võimaldab tal püsida konkurentsis ühelt poolt Ameerika Ühendriikidega, aga teiselt poolt kindlasti ka kasvava Hiinaga."