Kuigi Euroopa Ülemkogu esitas Ursula von der Leyeni Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks juba eelmise aasta juulis, on tema meeskond ametlikult töötanud veidi alla kümne kuu. Eelmisel nädalal pidas ta oma esimese olukorrast liidus kõne, mille sisu on ajakirjandus võrrelnud jõuluvana kingikotiga: kõigile oli midagi.

Kuigi komisjoni senisest tööajast ligi kahte kolmandikku on takistanud koroonakriis, peab von der Leyen seda võimaluseks tulevikku kujundada.

"See on meie võimalus viia ellu muutusi neid kujundades, mitte läbi katastroofi või läbi teiste diktaadi, et tõusta palju tugevamana ja luua võimalusi homse maailma jaoks. Ning mitte ainult ehitama eilse maailma ettenägematusi. Meil on kõik vajalik olemas, me peame suutma taasterahastu tööle panna. Me oleme maha raputanud vanad vabandused ja mugavused. Meil on visioon, meil on plaan, meil on investeeringud. Nüüd on aeg tööle hakata," lausus von der Leyen.

Ent von der Leyeni kokkuvõtte kõrval on väärt küsida, mida arvavad tema senisest tööst Euroopa Parlamendi liikmed, kellele kõne ju suunatud oli.

Andrus Ansipi sõnul on von der Leyeni esimene aasta läinud suuresti kriisi nahka.

"Komisjon on tegelenud suuresti tulekahju kustutamisega. Jean-Claude Junckeri komisjonis esitasime maikuuks juba tervikliku digitaalse ühtse turu arendamise strateegia. Praegu sellist terviklikku lähenemist ei saagi olla, sest tegeldakse kogu aeg piiride taasavamisega, kriisis tekkinud mõnetise peataoleku vigade parandamisega. Olukorrad on täiesti erinevad. Ma ei tahaks anda sellele komisjonile mingit terviklikku hinnangut," märkis Ansip.

Eesti delegatsiooni noorim liige Jaak Madison (EKRE) oma kriitilisust ei varja.

"Euroopa Komisjon ei olnud suuteline lahendama probleeme, mis puudutasid isikukaitsevahendite tellimist, importimist teistest riikidest. Olgu selleks siis Hiina, Jaapan või teised riigid. Euroopa Komisjon jäi hästi passiivseks, kas see oli siis peata olek, segadus või paanika, ei osatud väga operatiivselt kiiresti reageerida väga olulisele probleemile. Euroopa Komisjoni roll, ka Ursula von der Leyeni juhtimisel, on võimas siis, kui on head ajad ja päike paistab. Aga kui olukord läheb väga kriitiliseks, siis tegelikult valitseb kaos ja peataolek ning Euroopa Komisjon ei ole võimeline funktsionaalselt töötama," nentis Madison.

Kriitika komisjoni suhtes on üks neid küsimusi, kus üllataval kombel on ühel meelel nii Jaak Madison EKRE-st kui ka sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand (SDE).

"Tegelikult see, mis toimus Euroopas 13. märtsil, oli kaos – piirid suleti, kodanikud ei saanud oma koduriikidesse, Schengen varises kokku. Ühisturg, mis on Euroopa Liidu põhiväärtus, põhialus, põhivabadus, varises kokku. Jah, mingi aja möödudes suudeti taastuda, aga algus oli kaos," rääkis Kaljurand.

Kaljurannna sõnul teeb talle muret see, kas komisjon on võimeline oma vigadest õppima. "Praegu on sügis, kuus kuud hiljem, ja jälle me näeme, kuidas ei ole suudetud ühtlustada piiride sulgemist, hinnangut olukorrale tervishoius – need samad näitajad, need samad lennuliinide avamised. Siiamaani on Euroopa Liit väga hektiline. Ma ootan komisjonilt peale ilusate sõnade – ja sõnad on tõesti ilusad – temalt kui Schengeni kaitsjalt konkreetset tegutsemist, suhtlemist, rääkimist, koordineerimist," lausus Kaljurand.

Kõige staažikamal Eesti europarlamendi liikmel Yana Toomil (Keskerakond) on asjadele teistsugune perspektiiv.

"Ta muidugi natukene liialdas oma kõnes. Ta presenteeris asju, nagu ta oleks mägesid liigutanud. Aga sellegipoolest väga palju on tehtud, see vastab tõele. Euroopa Liit reageeris kriisile tegelikult väga ruttu, arvestades seda, kui aeglaselt me reeglina tegutseme. Nad suutsid Euroopa tervishoiusüsteemi – vaatamata sellele, et mandaati ei ole selleks Euroopa Komisjonil – ikkagi panna käima ühte sammu. Ja see on väga suur asi," nentis Toom.