"Seal oli tõesti palju meile tuttavaid mõtteid ja osaliselt justkui meie jutupunktidest võetud seisukohti," ütles välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling kõnejärgsel arutelul Tallinnas.

Ta tõi välja, et von der Leyen alustas ja lõpetas oma kõne Ukraina teemaga, rõhutas Ukraina toetamist, Venemaale kehtestatud sanktsioonide tähtsust ja vajadust nende jätkamiseks, öeldes, et Ukrainas ei tohi lasta tekkida niinimetatud külmutatud konfliktil.

Kõige silmapaistvam oli aga lõik, kus Euroopa Komisjoni president tunnistas, et Venemaa suhtes skeptilistel riikidel – ta nimetas otsesõnu Poolat ja Balti riike – oli õigus, kui nad hoiatasid president Putini poliitika suhtes. Lisaks tõi von der Leyen välja selle, kuidas Eesti, Läti ja Leedu on aastaid tegelenud Venemaast sõltuvuse vähendamisega.

"Oleksime pidanud kuulama ka hääli liidu seest – Poolat, Balti riike ning teisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Nad on meile aastaid kinnitanud, et Putin ei peatu. Ja nad on vastavalt käitunud. Baltimaad on näinud kõvasti vaeva, et lõpetada oma sõltuvus Venemaast. Nad on investeerinud taastuvenergiasse, veeldatud maagaasi terminalidesse ja võrkudevahelistesse ühendustesse. See on kallis. Kuid sõltuvus Venemaa fossiilkütustest läheb veel kallimaks maksma," rääkis von der Leyen.

Sama rõhutas ka Euroopa Komisjoni esinduse juht Vivian Loonela: "Varem pole kunagi Balti riike niimoodi komisjoni presidendi kõnes esile toodud."

Loonela tõdes, et olles aastaid komisjoni presidentide aastakõnesid jälginud, saab ta öelda, et tänavune kõne oleks nagu eestlase kirjutatud. "See, et komisjoni president mõtleb meiega nii sarnaselt, teeb kindlasti Eesti tegevuse lihtsamaks," märkis Loonela.

Mõlemad viitasid ka von der Leyeni tugevale toetusele Ukraina püüdluste suhtes saada Euroopa Liidu liikmeks, mis on samuti olnud üks Eesti välispoliitilisi prioriteete.

Samuti rõhutas Euroopa Komisjoni president kindlameelsust seista vastu autoritaarse Venemaa tegevusele ning tõrjuda tema katsed lõhestada ja allutada endale Euroopa.

Sillaste-Elling ja Loonela tõid kõnest esile Hiinale pühendatud suure tähelepanu ning selle, kui jõuliselt toonitas von der Leyen vajadust vähendada igasugust sõltuvust Hiinast, et tulevikus ei sattuks Euroopa Liit suhetes Hiinaga samasse positsiooni, nagu juhtus Venemaaga tekkinud energiasõltuvusega.

Energiateema jäi ebamääraseks

Rääkides von der Leyeni kõne energiakriisi puudutavatest punktidest, tõdes presidendi majandusnõunik Kaspar Oja, et ta ei kuulnud kõnest selgeid lahendusi energiaprobleemidele.

Ühest küljest tuleks kõrge energiahinna leevendamiseks astutavate sammudega kiirustada, kuna talv on tulemas, aga teisalt ei tohi langeda populismi, rääkis Oja. Kõige suurem oht aga oleks see, kui iga riik hakkaks kehtestama oma leevendusmeetmeid ning energia ühisturg laguneks, sest sellisel juhul ei suudaks Eesti väikse ja mitte nii jõuka riigina toetada oma ettevõtteid sellises mahus nagu suuremad ja rikkamad riigid.

Kui von der Leyen lubas teha ettepaneku seada odavalt elektrit tootvate ettevõtete kasumile ülempiir ning sellest tekkiv 140 miljardit eurot suunata neile, kes seda kõige enam vajavad, siis Oja meenutas, et see võib tähendada ka seda, et Eesti Energia jaamad peavad osa oma kasumist näiteks Lätile andma.

Von der Leyen lubas oma kõnes töötada koos liikmesriikidega välja paketi, millega arvestada seda, kas energiatarnijad on usaldusväärsed või mitte.

Tema sõnul tahab komisjon võtta kasutusele teistsuguse indeksi kui praegu kasutatav, mille alusel kujundada gaasi hinda. Ta lubas tegelda energiaettevõtteid ähvardava elektrifutuuriturgude likviidsusega, mis ohustab Euroopa energiasüsteemi toimimist ning muuta riigiabi ajutist raamistikku, et võimaldada riigigarantiide andmist ettevõtetele.

Von der Leyen rääkis ka, et gaasi mõju kaotamiseks elektrihinna kujunemisele kavatseb Euroopa Komisjon elektriturgu põhjalikult reformida.

Komisjoni president rõhutas ka energiasäästu tähtsust ning taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, tuues esile ka vesiniku, leides, et sellest võib saada "Euroopa päästerõngas". Et toota 2030. aastaks igal aastal Euroopa Liidus taastuvallikatest kümme miljonit tonni vesinikku, on komisjon otsustanud luua kolme miljardi euroga Euroopa vesinikupanga, teatas ta.