Eestimaa Looduse Fond: rohepöörde ettepanekud on vähenõudlikud

Piret Väinsalu.
Piret Väinsalu. Autor/allikas: Eestimaa Looduse Fond

Eestimaa Looduse Fond (ELF) avaldas 13 ettepanekut Euroopa Komisjoni kliimapaketile "Eesmärk 55". ELF-i hinnangul jäävad Euroopa Komisjoni ettepanekud vähenõudlikuks: põlevkivitööstuses ja metsanduses tuleks teha kiiremaid muutusi.

ELF-i kliimaekspert Piret Väinsalu ütles, et "Eesmärk 55" asemel oleks sobilikum rääkida 1,5-kraadisest eesmärgist.

"Euroopa Liidu (EL) panus Pariisi leppesse peaks olema Euroopa Komisjoni väljapakutust suurem, lähtudes õiglasest võrdlusest teiste maailma riikidega. See tähendab, et arvestades EL-i ajaloolist taaka kliimasoojenemise hoogustamisse, süsinikujalajälge ühe elaniku kohta ja Euroopa Liidu riikide võimekust, peab EL-i panus olema vähemalt 65 protsenti kasvuhoonegaaside heite vähendamist aastaks 2030," teatas fond.

Eestil tuleb õiglase panuse andmiseks ELF-i hinnangul otsa vaadata esmajärjekorras enda siiani suurimale saastajale põlevkivisektorile, aga ka metsandusele. "Seega tuleb Eestil Euroopa Komisjoni kliimapaketi läbirääkimistel hoiduda positsioonist, millega kaitstakse põlevkivi- ja metsatööstust. Selle asemel tuleb keskenduda rohepöördega kaasnevate võimaluste suurendamisele Eesti ettevõtetele ja inimestele."

"Kõige tõhusam kliimamuutuste pidurdamiseks ja kõigi suhtes ausaim on tasuta süsinikukvootide kaotamine kiiremas korras, et saaks rakenduda ELi "saastaja maksab" põhimõte. Näiteks saab tasuta kvoote õlitööstus, mis tähendab sisuliselt, et EL-i kliimainstrumentide toel on see juba enam kui 10 aastat saanud oma saastava tegevusega jätkata. ELi kliimapoliitika toimib kohati lausa vastupidiselt oma eesmärgile, kuna tööstusettevõtted on süsteemist aastate jooksul miljardeid kasu lõiganud. See on üks olulisemaid kohti, mis tuleb uue paketiga ära muuta," ütles Väinsalu.

ELF-i metsandusprogrammi juht Siim Kuresoo ütles, et Euroopa Komisjoni praegune ettepanek taastuvenergia direktiivi osas on liiga leebe ning jätab metsast kateldesse minevale puidule ukse jätkuvalt lahti.

"Euroopa Ühisuuringute Keskuse JRC raporti järgi on nii kliimale kui ka elurikkusele kasulik vaid selline stsenaarium, kus metsast pärit biomassist kasutatakse energeetikas üksnes teatud ulatuses oksarisu. Sellest arusaamast peaks lähtuma ka EL-i uutes kliimaeesmärkides. Parim viis selle saavutamiseks on mitte käsitleda metsast pärit puitu taastuvenergia allikana," ütles Kuresoo.

ELF-i ettepanekud on saanud valitsuse rohepoliitika juhtkomisjon, riigikogu fraktsioonid, mitmed riigikogu komisjonid, aga ka kliimapoliitikaga tegelevad ametnikud Eestis ja Brüsselis, Euroopa Parlamendi Eesti saadikud ja teised.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: