Kaitse-eelarve tõuseb 103 miljoni võrra
Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul kasvavad valitsuses kokku lepitud 2022. aasta riigieelarves kaitsekulutused 103 miljoni euro võrra 748 miljoni euroni, mis moodustab prognoositud SKP-st 2,31 protsenti.
Selles sisalduvad liitlastega seotud kulud, kaitseinvesteeringute programm, kui ka uued võimearendused.
"Mul on hea meel, et saame 103 miljoni-eurose eelarvekasvuga saata nii meie liitlastele, kui ka võimalikule agressorile kindla sõnumi, et Eesti võtab oma julgeolekut väga tõsiselt ja on valmis sellesse panustama," ütles kaitseminister Laanet.
Kaitsevaldkonna reformidest säästetud summad suunatakse võimearendusse. Lähiaastatel plaanib riik jätkata personaliteenuste reformimist, konsolideerida sõidukite remondi- ja hooldusteenus ning laohaldus.
"Suurte võimearenduste nagu mitmikraketiheitjate hankimine on aga sama tähtis, kui arendada laiapindset riigikaitset kübermaailmast kuni kogu ühiskonna valmisoleku tõstmiseni," lisas Laanet.
Peatselt sõlmib riik lepingu 46 miljoni euro eest laevatõrjerakettide ostmiseks. Lisaks soetatakse 25 miljoni euro eest suurekaliibrilist laskemoona, 25 miljoni eest ratassõidukeid, mis suurendab kaitsevalmidust. Täiendavalt hangitakse liikursuurtükke 15 miljoni euro eest, valmis saavad ligi pooled ettenähtud CV-90 toetussoomukid (projekti kogumaksumus 36 miljonit eurot) ning alustatakse uue kaitseväe linnaku rajamist Raadile, kuhu tulevad sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ning lahingukooli uued hooned.
Uue riigieelarve raamistiku ja suvise majandusprognoosiga uuendati ka järgnevate aastate kaitse-eelarve pikaajajalist prognoosi, mis on uue riigikaitse 10-aastase arengukava (RKAK) sisendiks. Uus 2022-2031 RKAK kinnitatakse oktoobri jooksul.
Toimetaja: Barbara Oja
