Kantsler Angela Merkeli kristlikke demokraate toetas 24,1 protsenti valijaist, mis on CDU-CSU halvim tulemus. 

Kolmanda koha saavutasid 14,8 protsendiga rohelised.

Järgnesid vabad demokraadid (FDP) 11,5 protsendiga. Parempopulistlik AfD kogus 10,3-protsendise toetuse.

Valimisosaluseks kujunes 76,6 protsenti.

Häälte lugemine pidi kestma hilisööni, kuid venis oodatust kauemaks.

Saksamaa kaks liidukantsleri kandidaati teatasid pühapäeva õhtul mõlemad, et soovivad detsembri lõpuks võimuliidu kokku panna.

Valimiste suurimad tõusjad on sotsiaaldemokraadid, kes parandasid oma tulemust eelmiste valimistega võrreldes 5,2 protsendipunkti, ja rohelised, kelle tulemus on eelmisest korrast 5,9 protsendipunkti parem.

CDU kaotas seevastu 5,9 protsendipunkti toetust. AfD kaotas 2,3 ja Vasakliit 4,3 protsendipunkti.

SPD esimehest Olaf Scholzist saaks sellega neljas teise maailmasõja järgne sotsiaaldemokraadist liidukantsler pärast Willy Brandti, Helmut Schmidti ja Gerhard Schröderit.

Kristlikele demokraatidele antud häälte hulk vähenes pea kaheksa protsendipunkti võrra. Põhjuseks peetakse kauaaegse liidukantsleri Angela Merkeli eemalejäämist neist valimistest.

Sotsiaaldemokraadid valisid Scholzi juba mullu augustis oma kantslerikandidaadiks. SPD keskendus oma kampaania käigus peamiselt sotsiaalse õigluse, miinimumpalga ja jõukamate kõrgema maksustamise teemadele.

Tõenäoline on sotsiaaldemokraatide, roheliste ja vabade demokraatide liit

ERR-i korrespondent Kölnis, Joosep Värk ütles, et nii Laschet kui ka Scholz on mõlemad öelnud, et tahaksid ise uut valitsust moodustada, mistõttu mõlemad seda kindlasti proovivad.

Kõige tõenäolisemaks valitsusliiduks nimetas ta valimiseelsete debattide käigus tekkinud "keemia" põhjal sotsiaaldemokraate, rohelisi ja vabu demokraate.

Rohelised on lävepakuküsitluste järgi saavutamas valimistel kolmandat ning vabad demokraadid neljandat positsiooni.

Värgi sõnul on võimalik ka kristlike demokraatide, roheliste ja vabade demokraatide koalitsioon, mida aga neli aastat tagasi kohe pärast valimisi juba ebaõnnestunult prooviti. Kolmanda versioonina võiks tulla kõne alla sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide koalitsioon, ent kumbki pea võrdse tulemuse teinud parteidest ei sooviks ilmselt kantslerikohast loobuda, mistõttu oleks keeruline selles kokku leppida. Samuti on senine kogemus näidanud, et koalitsioonis suurte erakondade toetus pidevalt väheneb ning opositsioonierakondade toetus tõuseb.

Berliinis valimisi jälgiv ERR-i korrespondendi Epp Ehandi sõnul oli veel hiljuti Scholzi võimalik jõudmine kantsleritoolile pigem nali Saksa ajakirjanduses, ent praeguseks on ta kõige populaarsemaks kandidaadiks tõusnud.

"Paljud ütlesid, et valimiskasti juures nad mõtlesid, et neile küll meeldib Scholz, aga nad ei taha anda oma häält sotsiaaldemokraatidele," ütles Ehand. Ta tõi veel esile, et poliitilise spektri äärealade parteid tegid seekord kehvema tulemuse kui eelmistel valmistel, rohelistel aga õnnestus oma positsiooni parandada ja nende käes on ka selle koalitsiooni loomise võti.