Staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley ja USA keskväejuhatuse ülem kindral Kenneth McKenzie märkisid, et soovitasid isiklikult jätta Afganistani umbes 2500 sõdurit.

Biden andis aprillis korralduse viia kõik USA väed sellest riigist välja 31. augustiks, järgides lepingut, mille ekspresident Donald Trump oli Talibaniga sõlminud. 

Milley, McKenzie ja kaitseminister Lloyd Austin vastasid pea kuus tundi senati relvateenistuste komitee liikmete küsimustele USA taandumise kohta Afganistanist ja kaootilisest ohvriterohkest evakueerimisest Kabuli lennuväljal.

Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki sõnul olevat Biden saanud lahknevaid soovitusi selle kohta, mida teha Afganistanis, kuhu Ühendriigid tungisid pärast Al-Qaeda 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid New Yorgis ja Washingtonis. 

"Lõpuks on see ülemjuhataja otsustada," ütles Psaki. "Ta tegi otsuse, et on aeg lõpetada 20 aastat väldanud sõda."

Milleylt, kes tõrjus vabariiklasest seadusandjate üleskutset tagasi astuda, küsiti, kas taandumine ja korratu evakueerimine, mille käigus hukkus pommiplahvatuses 13 USA sõdurit, kahjustas riigi usaldusväärsust.

"Ma arvan, et meie liitlased ja partnerid üle maailma ning ka vastased kontrollivad pingsalt meie usaldusväärsust, et näha, mis suunas see läheb, ja ma arvan, et "kahju" on üks sõna, mida võiks kasutada, jah," ütles ta. 

Milley sõnul oli evakuatsioon Kabuli lennujaamast logistiliselt edukas. Siiski tunnistas Milley, et operatsioon ei õnnestunud plaanipäraselt. 

"Taktikaliselt oli evakueerimine edukas. Strateegilisest seisukohast me ebaõnnestusime. Vaenlane on Kabulis," ütles Milley. 

Pentagoni juht: Afganistani sõjaväe varisemine tabas USA-d üllatusena

USA relvajõudude tippjuhid tunnistasid, et Talibani kiire võimuhaaramine Afganistanis tabas neid üllatusena, ühtlasi väljendasid nad muret, et islamistlik režiim ei ole katkestanud sidemeid Al-Qaedaga.

"Me aitasime üles ehitada riiki, kuid kuid ei suutnud luua ühtset rahvust, "ütles kaitseminister Lloyd Austin senati relvastusteenistuste komitee kuulamisel.

"Asjaolu, et meie ja meie partnerite koolitatud Afganistani sõjavägi lihtsalt sulas ära – paljudel juhtudel ainsagi lasuta – üllatas meid kõiki," ütles ta. "Oleks ebaaus väita teisiti."

Austin märkis, et USA oli taganud Afganistani sõjaväele "varustuse ja lennukid ning oskused neid kasutada".

Pentagoni juhi sõnul ei mõistnud USA täielikult korruptsiooni ja halva juhtimise ulatust Afganistani sõjaväe kõige kõrgemal tasandil.

Staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley tõdes, et USA-l puudub kõikehõlmav hinnang Afganistani relvajõudude juhtimismoraalile ja -tahtele.

"Me võime kokku lugeda kõik lennukid, veoautod, autod ja autod ning kuulipildujad ja kõik muu," ütles Milley. "Aga inimese südant ei saa masinaga mõõta."

Milley, Austin ja McKenzie kritiseerisid ka Doha lepingut, mille Trumpi administratsioon sõlmis Talibaniga. 

"Leping oli peamiseks tõukeks, mis langetas Afganistani sõjaväe moraali," ütles McKenzie. 

"Lepingul oli oluline mõju Afganistani vägede moraali langemisel," ütles Austin. 

Milley hinnangul Taliban "oli ja jääb terroriorganisatsiooniks, mis pole siiani Al-Qaedaga sidemeid katkestanud". "Mul pole illusioone, kellega meil tegemist on," ütles ta.

"Jääb üle vaadata, kas Taliban suudab võimu kindlustada või mitte või kas riigis puhkeb järjekordne kodusõda," ütles Milley.

"Kuid me peame jätkama Ameerika rahva kaitsmist Afganistanist lähtuvate terrorirünnakute eest," ütles ta, lisades, et uuesti oma read koondanud Al-Qaeda või ISIS, kes soovivad rünnata USA -d, on väga reaalne võimalus."