Välismaalasel on Eestis töötamiseks sisuliselt kaks võimalust. Lühiajaliselt ja viisa alusel võib inimene siin töötada 365 päeva viieteistkümne kuu jooksul. Kes soovib kauemaks tulla, võib taotleda viieaastast elamisluba ning seda kümne aasta kaupa pikendada.

Elamislubade hulka piirab sisserände piirarv 1315 ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Seaduses on ka terve rida erandeid. Piirarvu väliselt saavad elamisloa näiteks IT-töötajad, õppejõud ja iduettevõtete töötajad. Aga ometi on elamisloa soovijaid igal aastal mitu korda rohkem kui selle saajaid.

Sisuliselt määrab elamisloa saamise ära nobedate näppude voor. Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo nõunik Liis Valk selgitas, et elamisloa taotlemiseks tuleb PPA teeninduspunktis aeg broneerida. Ning need ajad kaovad sekunditega.

"Lihtsalt nii suur hulk tööandjaid, välismaalasi ja nende palgatud lisatööjõudu istuvad arvutite taga ja võidu üritavad aegu broneerida, et olla esimeste õnnelike seas, kes seda taotlust saavad esitada," rääkis Valk.

Ta lisas, et riik võiks hulga teadlikumalt valida, kelle vahel seda väikest piirarvu jaotada.

"Et kus on need valdkonnad ja sektorid, kes eelisjärjekorras peaksid saama võimaluse endale pikemaks perioodiks välistöötaja värvata. Sest kui seda jaotust ei kehtestata, siis PPA-l kui rakendusasutusel ei ole ka võimalik ise kedagi teisele eelistada," ütles Valk.

Politsei- ja piirivalveamet on märganud, et paljud, kes elamisloa saavad, ei pruugi seda tegelikult vajada. Neile piisaks sama hästi ka viisast ja lühiajalisest tööloast.

"Näiteks 2019. ja 2020. aastal piirarvu alusel elamisloa saanutest üle neljasaja enam täna kehtivat elamisluba ei oma. Ja põhjus on see, et nende töösuhe on lõppenud," rääkis Valk. "Ja kindlasti on ukse taha jäänud palju neid, kes oleks olnud valmis väga pikaajaliselt siduma ennast Eesti ja konkreetse tööandjaga."

Siseministeeriumile saadetud kirjas leiab politsei- ja piirivalveamet, et piirarvu jaotades tuleks arvestada, millistes valdkondades on reaalne toime tulla lühiajalise töötamisega ja kus võiks eelistada pikemaajalist töötamist.

Siseministeerium ootab ettepanekuid

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus tuletas meelde, et ka sel aastal on sisserände piirarvus oma kategooriad. Etendusasutustele on eraldatud 25 elamisluba, sportlastele ja treeneritele 24 elamisluba ning välislepingute alusel võib elamisloa anda viiele inimesele.

Nii-öelda vabaks jagamiseks on mõeldud 1261 elamisluba. Ruth Annuse sõnul jõuab tuleva aasta piirarvu eelnõu peagi kooskõlastusringile.

"Iga valdkondlik ministeerium saab vajaduse korral siseministeeriumile ettepanekuid teha ka piirarvu jagunemise kohta," märkis Annus.

Läinud aastal sisserände piirarvu üle väga laia debatti ei toimunud, küll aga ülemöödunud aastal. Toonane siseminister Mart Helme tegi ettepaneku piirarv üsna põhjalikult ära jaotada.

Töötamiseks võinuks eelnõu järgi elamisloa anda 647 inimesele. Kusjuures töötlev tööstus oleks saanud 311, info ja side valdkond 195, veondus ja laondus 89, haridus 39 ning tervishoid 13 elamisluba.

Ettevõtluseks oleks elamisluba antud kolmeteistkümnele inimesele ning välislepingu alusel oleks siia elama lastud neli inimest. Ülejäänud 650 elamisluba plaaniti välja anda kaaluka riikliku huvi alusel. Huvi pidanuks tõendama valdkonna eest vastutava ministri toetuskiri.

Eelnõu toonases valitsuses suurt poolehoidu ei pälvinud ning 2020. aastal jaotati piirarv umbes samamoodi kui tänavu.

Kaubandus-tööstuskoda: piirarv on lihtsalt väike

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras piirarvu jaotamisel mõtet ei näe.

"Ükskõik, kuidas me neid elamislubasid ringi jagame, siis see number ikka jääb 1300 peale. Samas nõudlus on kordades suurem," märkis Udras. "Pigem me näeme, et PPA ettepanekul võib olla hoopis negatiivne mõju."

Ta tõi näiteks etendusasutustele eraldatud piirarvu, mida pole kaks aastat järjest ära kasutatud.

Liis Valk märkis, et tõenäoliselt on selle põhjuseks koroonakriis.

Marko Udras usub, et sisserände hõlbustamiseks peaks otsima muid lahendusi kui piirarvu jaotamine.

"Näiteks tuleks üldse see sisserände kvoot kui ajalooline jäänuk ära kaotada või kvooti suurendada või täiendavalt osa välismaalasi veel kvoodi alt välja jätta. Need inimesed, kellest Eestis on ka puudus, kes on oskustöölised, kõrgelt haritud, näiteks insenerid," loetles Udras.

Kaubandus-tööstuskoda on juba varem teinud ettepaneku, et kvoodi alt võiks välja jätta ka need välismaalased, keda võtab Eestis vastu usaldusväärne tööandja.

"Näiteks üks võimalus on vaadata, kui palju tööandja maksab riigile tööjõumakse, samuti, et sellel ettevõttel oleks maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanne esitatud, et see ettevõte poleks varem rikkunud välistööjõuga seotud regulatsioone," rääkis Udras.