"Välisilm": milline on EL-i idapartnerluspoliitika tulevik?

Foto: ERR

"Välisilm" küsis sel nädalal, mis saab Euroopa Liidu idapartnerlusest olukorras, kus kuuest riigist vaid kolme võib lugeda Euroopa-meelseks.

Kaks nädalat tagasi oli Eestis üks grupp Gruusia noorsootöötajaid, kes tutvusid Eesti lasteaedade, koolide ja noortekeskuste tööga. Viis päeva kestnud haridusprogramm toimus Lõuna-Eestis, peamiselt Viljandi ja Tartu kandis.

Gruusia noorsootöötajad läksid kaasa mänguga, mis Viljandi Krõllipesa lasteaias on mõeldud mudilastele. Tegemist on programmeerimisega ning selles nutitoas on uudistamist palju. Lisaks koodi kirjutamisele saab uurida näiteks tomati või õuna lähivaadet ning panna kokku legoklotsidest robotid.

Gruusia noorsootöötajate viiepäevasele tutvumisele pandi alus kaks aastat tagasi. Gruusia noorsootöötajate süsteem ei ole pärast Nõukogude Liidu lagunemist eriti edasi liikunud, tõdes Gruusia noorteagentuuri huvihariduse juht Irma Giorgobiani.

"Tahame kokku panna noorsootöö strateegiat 2022-25 ja arendada tegevuskava. Oleme kogunud informatsiooni kõikidest piirkondadest. Strateegiaga tahame jõuda punkti, et kõik need teenused oleksid rahastatud munitsipaaleelarvest. Praegu pole noorsootööst mingeid teadmisi ka kohalikul võimutasandil. Lõime noorsootöö programmi, milles osaleb 13 kohalikku omavalitsust," selgitas ta.

Noorsootöö Gruusias toetub nagu meilgi varem suuresti just rahvusvaheliste organisatsioonide rahastusele. Näiteks Gruusia noorteagentuur loodi alles kaks aastat tagasi, mis näitab samuti, et noorte süsteemne toetamine on alles lapsekingades.

"Meil pole praegu noorsootöötajat kui ametit. Seda ei tunnistata valitsuse poolt. Te olete selle ära teinud ning see on akadeemilisel tasemel, teil on ka ülikoolis vastavad kursused. Meie eesmärk on sama. Oleme hakanud looma ametikoha standardit. Selleks kulub umbes aasta, kuid alustasime sellega ning loodetavasti tunnustame peagi noorsootöötajat kui ametit," rääkis Giorgobiani.

Telavi on Viljandi sõpruslinn juba viis aastat ning koostöö ei käi üksnes varasema Idapartnerluskeskuse, vaid ka teiste kanalite, näiteks LEADER programmi kaudu.

"Mõte selles, et kui toome kümme noort, siis on mõju kümme. Kui toome kümme noorsootöötajat, siis on mõju kümme korda kümme," ütles LEADER progranni Võrtsjärve ühenduse tegevjuht Karl Õmblus.

Idapartnerluse mõju ei ole kohe silmnähtav, vaid mõte on vahetada kogemusi ja pakkuda välja võimalikke lahendusi, mis sobiks oma riigi keskkonda.

Poliitikute asi on luua esimene kontakt. Seejärel toimuvad arengukoostöö programmid nagu õppevisiidid või diplomaatide kooli kaudu loengud, mis on aluseks järgmistele spetsialistide omavahelistele kontaktidele. Eestis on käinud kõik kuue idapartnerlusprogrammi riigi ametnikud ja oma valdkonna asjatundjad.

Samas tekib küsimus, kas selle naabruspoliitika tulevik on muutunud küsitavaks, kui Valgevene peatas osaluse ning Armeenia ja Aserbaidžaan just eriti aktiivselt kaasa ei löö?

Septembri alguses Tallinnas käinud Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel väljendas intervjuus "Välisilmale" veendumust, et idapartnerlust on väga vaja.

"Olen täielikult pühendunud idapartnerlusele, sest olen veendunud, et strateegilistel ja geopoliitilistel põhjustel on Euroopa Liidu jaoks põhimõtteline omada suuremat mõju siin piirkonnas ja tugevdada suhteid nende riikidega. See pole kerge, sest see on regioon mõningate raskustega, mida kõik teame. Kuid oleme püüdnud, eriti viimastel kuudel, olla kaasatud mitmetes riikides, et suurendada Euroopa Liidu toetust ja juurutada reforme nendes riikides. Mitte reforme Brüsseli jaoks, vaid reforme, et elukvaliteet ja õitseng paraneks nendes riikides. On tõsi, et on keeruline olukord. On suur pinge Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, keeruline poliitiline olukord Gruusias, uus valitsus Moldovas, millel on väga tugev Euroopa-meelne lähenemine, ning Ukraina, kus olin mõni päev tagasi, et avaldada poliitilist toetust raamistikule ehk Krimmi platvormile," rääkis Michel.

Olukord on muutunud keerulisemaks Aserbaidžaani ja Armeenia eelmise aasta sõja tõttu. Gruusia kohalikel valimistel tekkinud pinge ei ole lahtunud ning Micheli eestvedamisel kevadel saavutatud kokkulepe võimalike erakorraliste valimiste korraldamiseks läks vett vedama. Valgevene on eriti keerulises seisus, kuid Euroopa Ülemkogu eesistuja kinnitusel jätkatakse tööd kodanikuühiskonna esindajatega.

"Tahame kodanikuühiskonda veelgi enam toetada. Meil on detsembris idapartnerluse tippkohtumine. Valgevene on otsustanud peatada oma osaluse idapartnerluses, kuid see ei tähenda, et kodanikuühiskond ei ole esindatud selle kohtumise raamistikus," ütles Michel.

Idapartnerluse riikidest on asunud Euroopa-meelsele teele Moldova, mida veab aasta tagasi presidendiks valitud Maia Sandu. Ta on korduvalt kutsunud üles viima Vene väed Transnistriast välja, kuid Kreml on hoiatanud, et see tähendaks piirkonna destabiliseerimist. Ukrainal võtab Euroopa Liiduga liitumine aastaid aega, selleks tuleb eelkõige siseriiklikud reformid ellu viia. Gruusia püüdleb samuti Euroopa Liitu, kuid ka see tähendab tohutul hulgal õppimist ja kodutööd.

Idapartnerluse riikidele eraldas Euroopa Liit eelmisel eelarveperioodil viis miljardit eurot. Uuel perioodil, mis kestab aastani 2027, on kavas idapartnerlusprogrammile eraldada umbes kuus miljardit eurot.

"Välisilm" uuris ka, mida ja kui palju on Eesti idapartnerlusriikidele eraldanud. Välisministeeriumi andmeil eraldas Eesti ligi 34,3 miljonit eurot. Selles on koos kõik arengukoostöö projektid nagu koolitused ja stipendiumid, annetused rahvusvahelistele organisatsioonidele ja ka näiteks Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) missioonid.

Sellest 34 miljonist eurost on arengukoostöö vahenditest läinud stipendiumideks ligi 4,65 miljonit. Sellest umbes 65 protsenti on saanud idapartnerluse riikide tudengid, viimane kolmandik on läinud Aafrika ja Kesk-Aasia tudengite harimisse.

Gert Antsu: iga riigi jaoks tuleb reformimiseks oma tempo leida

Välisministeeriumi idapartnerluse erisaadik Gert Antsu rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et isegi kui praegu kuuest idapartnerluse riigist kolm - Moldova, Gruusia ja Ukraina - on Euroopa Liiduga liitumises ambitsioonikamad, soovib liit ka ülejäänud kolme võimalikult palju protsessis kaasas hoida.

"Jah, Valgevene on täna ennast taandanud. Aserbaidžaan huvitub koostööst mõnes sektoris, aga kindlasti neil ei ole Euroopa-ambitsiooni. Ja Armeenia on seal vahepeal, kes kindlasti tahaks rohkem koostööd, aga teisest küljest on nad ikkagi Euraasia majandusliidu osa ja seetõttu majandusintegratsioon Euroopa Liiduga ei saa olla ka nii kiire kui esimesel kolmel. Aga kõigi nende jaoks tuleb sobiv tempo leida, kaasa arvatud Valgevenele, juhul kui seal poliitika normaliseerub ühel päeval," lisas Antsu.

Erisaadiku sõnul on idapartnerlusriikides tähtsaim reform õigusriigi reform. "Kui seda pole, kui ei ole normaalselt töötavat kohtusüsteemi, siis ei tule ka investeeringuid, siis on raske näha, kuidas majandus võiks kasvada. Nii et see on kõige tähtsam loomulikult. Aga ka kõik muu, mis normaalse riigi juurde käib," rääkis ta.

Antsu rõhutas, et riigi reformimine on maraton, mitte sprindidistants.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: