"Mis mured on Transnistrial? Mille poole me püüdleme? Iseseisvus ja Moldova Transnistria Vabariigi rahvusvaheline tunnustamine! Ma ei näe teisi võimalusi konflikti lahendamiseks ega näe ka keegi teine, kes midagigi mõistab selles konfliktis, teab selle maa ajalugu ja meie suhteid Moldovaga," rääkis separatistliku piirkonna liider Vadim Krasnoselski.

"Ühised rahuvalvejõud, mille tuumaks on Venemaa üksused, hoiavad sellel maal rahu," lisas ta.

Krasnoselski nimetas ohtlikuks ja silmakirjalikuks Moldova liidrite avaldusi, et 1992. aastal sõlmitud lepe, mis lõpetas relvakonflikti Moldova ja Transnistria vägede vahel, tehti Venemaa dikteerimisel.

Moldova võimud tegid 1992. aasta 21. juuli kokkuleppe aastapäeva puhul avalduse, milles kutsusid Venemaad oma vägesid piirkonnast ära viima ning senise rahuvalveoperatsiooni ümberkujundamist tsiviilmissiooniks.

Moldova välisministeerium tunnustas rahuvägede rolli rahu hoidmisel piirkonnas, kuid märkis, et 1992. aasta kokkuleppe teised punktid on siiani jäänud ellu viimata.

Moldova välisministeeriumi hinnangul ei ole ellu viidud Transnistria regiooni demilitariseerimist ega kaotatud piiranguid inimeste ja kaupade vabale liikumisele üle Dnestri jõe. Lisaks on Transnistrias Vene vägesid, mille paiknemisele ei ole Moldova võimud oma nõusolekut andnud.

"Kõik need tegurid on aluseks meie üleskutsele kujundada praegune operatsioon Dnestril ümber mitmerahvuseliseks tsiviilmissiooniks, millel oleks rahvusvaheline mandaat," teatas Moldova välis- ja eurointegratsiooni ministeerium oma avalduses.

Ministeerium kordas nõudmist Vene vägede ja relvastuse väljaviimiseks Moldovast lähtudes riigi konstitutsioonis sätestatud neutraliteedist, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 1999. aasta Istanbuli tippkohtumise otsusest ja ÜRO Peaassamblee resolutsioonist number 72/282.

Moldova tegevuse peamine eesmärk on regioonis sõjalise faktori vähendamine ja tsiviilmehhanismide loomine, mis hakkaksid vastama reguleerimisprotsessi tõelistele vajadustele, aitama kaasa usalduse tugevdamisele ja soodsa õhkkonna loomisele Transnistria probleemile elujõulise lahenduse leidmisel," teatas Moldova välisministeerium.

Reedel teatas ka Moldova president Maia Sandu, et tema riik on pühendunud Transnistria konflikti rahumeelsele lahendamisele.

Juunis andis Euroopa Liit Moldovale kandidaatriigi staatuse.

Krasnoselski ütles 19. juulil, et Chisinau ja Tiraspoli (Transnistria pealinna) arengusuunad on erinevad ning kutsus Moldovat ja teisi garantriike tagama Transnistria julgeolek.

Transnistria välisminister Vitali Ignatjev rääkis 22. juulil, et regiooni eesmärk on jätkuvalt ühinemine Venemaaga.

Venemaa kallaletungi järel Ukrainale hakkasid levima hirmud, et Moskva võib rünnata Ukrainat läänest, Transnistrias asuvaid vägesid kasutades. Transnistria pealinn Tiraspol asub kõiges 100 kilomeetri kaugusel Ukraina strateegiliselt olulisest sadamalinnast Odessast.