"UV faktor": nakatumise kasv paneb lähinädalatel haiglasüsteemi proovile

Foto: ERR

ETV saates "UV faktor" oli sel nädalal kõne all küsimus, kuidas otsustada koroonaviiruse katastroofiolukorras, kellele abi osutada. Saatekülaliste sõnul ei saa täpselt öelda, millal ravivõimekuse piir kätte jõuab, kuid ka haiglapersonal on praeguseks ülekurnatud ning ravivõimekust suurendada on raske.

Saates rääkis oma loo trummar Reigo Ahven kelle erakorralise terviseprobleemi ravi viibis, kuna haiglas polnud ravi pakkumiseks ruumi.

Saate külaliste sõnul on peamine probleem see, et personal on üle töötanud ja pinges ning lähinädalatel paneb haigete kasv haiglasüsteemi proovile.

"Seis on pinev, seis on raske, aga arstid ja õed on väga tublid. Ma näen seda pinget kuhjumas, vaadates kolleegide tööd-tegemisi, eriti jutuajamiseks aega pole, inimesed on tohutus pinges, ületöötanud, aga nad on äärmiselt tublid ja me teeme kõik, et see situatsioon läheks paremaks," rääkis PERH-i kardioloog ja professor Margus Viigimaa.

Otsus üks kardioloogiaosakond kriisi tõttu sulgeda oli Viigimaa sõnul erakordne, kuid vastas kriisiolukorrale. "Loomulikult erakorraline töö jääb, kardiointensiiv töötab, aga plaanilised haiged – seal on palju selliseid, kes on hallis tsoonis," rääkis ta. See puudutab näiteks inimesi, kellel on tuvastatud suured muutused südame pärgarteris ja kes jäävad ootama sondeerimist ja arteri laiendamist, pikk ooteaeg võib aga lõpuks jõuda infarktini. Samuti ka need, kes ootavad stimulaatorit ja on ohtlikus seisus.

Kuressaare Haigla ravijuhi Edward Laane sõnul on tema haiglal läinud suvest alates paremini, kuid muret hakkab tekitama kasvav vaktsineeritud inimeste haigestumine ja nakkuse levik haiglas.

Tartu Ülikooli kliinikumi kliinilise eetika komitee esimehe ja hingehoidja Naatan Haameri sõnul on sagenenud personali pöördumised väsimuse ja ülepinge tõttu. "Ma olen päris kaua kliinikumis töötanud ja sellist väsimust personali poolt ei ole ma kunagi kuulnud," ütles ta.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juht ja riigikogu liige Margit Sutropi sõnul on koroonaviiruse surm väga hirmus surm. "Seetõttu mind alati paneb hämmastama, kui inimesed ütlevad, et statistika on ainult statistika," sõnas ta.

Ravivõimekuse piiri ennustada ei saa

Laane sõnul ei saa praegu täpselt öelda, kustkohast jookseb ravivõimekuse piir. Selleks peab arvestama, mis on personali võimekus, palju on kergemaid haigeid ja paljud vajavad intensiivravi. "Ma isiklikult arvan, et võimekus on voodikohtadest rääkides 1000 juures, kui paneme personaliprobleemid juurde, siis see number on teine, täpset numbrit on raske öelda," sõnas ta.

Viigimaa sõnul otsustavad edasise lähinädalad, mil läheb personali suhtes väga kriitiliseks. Päev varem avatud lisaosakonnast PERH-is on juba pea kõik voodikohad täis.

Sutrop märkis, et õed on ka ülepinge ja ühiskondliku negatiivse hoiaku tõttu ametist lahkumas. Haamer lisas, et isegi väljakoolitatud meditsiinipersonal ei saa asuda üleöö uude ametisse koroonaosakonnas, kuna näiteks medõe koolitamine intensiivravis töötamiseks vajab lisaks neli kuud aega.

Laane sõnul toob koroonakriis esile senised puudujäägid meditsiinivaldkonnas.

Meditsiinisüsteemi kokku kukkumist kommenteerisid arstid, et kuhjub koroonapatsiente ja ägedad haiged jäävad ravita. Siis ei ole meditsiinisüsteem võimeline vastu võtma inimesi teiste probleemidega ning jäävad ravita näiteks infarktihaiged.

Sutropi sõnul sõltub kõik sellest, kuidas inimesed praegu käituvad. "Praegu on piirangud tehtud nende inimeste kaitseks, kellel on suurem oht jääda tõsiselt haigeks või lausa surra. Kui need piirangud toimivad, siis on oluline, et inimesed läheksid vaktsineerima, mis saab neid kaitsta," ütles ta.

Kriitilisel hetkel tuleb patsientide osas hakata langetama valikuid

Kui koroonaolukord jõuab nii kaugele, et ravi üle peab langetama otsuseid triaaži alusel, siis Haameri sõnul on eetiliselt otsuste langetamisel palju elemente. Sellel on inimlik mõõde, aga ka kompass, mis annab ette kriteeriumid, mille alusel valikuid tehakse.

Sutropi sõnul katastroofiolukorras tavaeetika ei kehti. Arstid lähtuvad sellest, et tahavad kõiki patsiente aidata, aga katastroofi korral on sihiks päästa võimalikult palju elusid. "Põhiprintsiip on see, kuidas ühiskond tervikuna sellest välja tuleb," ütles ta.

Praeguses olukorras ravi otsustamisel sellele tähelepanu ei pöörata, kas patsient on vaktsineeritud või mitte, sõnas Viigimaa. Seda vaadatakse siis, kui olukord haiglates läheb väga kriitiliseks. Viigimaa sõnul on ära jäänud ka näiteks paljud keemiaraviprotseduurid, mis tähendab pikemas perspektiivis ohtu paljudele eludele.

Sutrop märkis, et kuigi maailmas on arutatud seda, kas riskikäitumise puhul peaks jätma inimesed esmajärjekorras ravist ilma, siis praeguses olukorras pole see kohane võrdlus.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: