Poola piirivalve ERR-ile: migratsioonisurve piiril on kasvanud

Anna Michalska.
Anna Michalska. Autor/allikas: ERR

Piiriületamise katsete hulk Poola-Valgevene piiril on viimastel kuudel mitmekordistunud, ütles Poola piirivalve pressiesindaja Anna Michalska rahvusringhäälingule. Poola piirivalve ei saa tema sõnul kuidagi aidata inimesi, kes tahavad suunduda Saksamaale.

Milline migratsioonisurve praegu on, kas see on kasvanud või kahanenud?

Me ei tea, kui intensiivseks see kujuneb, sest see on kunstlikult tekitatud. Tegu ei ole loomuliku migratsioonilainega, me ei saa teha prognoose, milline on poliitiline olukord põgenike lähteriikides, ja prognoosida, kas see kasvab või kahaneb. Kõik sõltub Lukašenko režiimist, kes kutsub sihilikult põgenikke Valgevenesse, viib nad piirile, näitab, kust piiri ületada ja annab neile redelid ja käärid traadi läbilõikamiseks. Nii et kõik sõltub Lukašenko režiimist, me ei tea tema plaane ja seda, kui kaua ta kavatseb välismaalasi kutsuda.

Me püüame neid hoiatada, et nad ei saa uskuda seda infot, mida Valgevene jagab, nagu oleks Poola-Valgevene piiri ületamine lihtne, vaid et nende elu on ohus ja et Lukašenko teenib nende pealt lihtsalt raha. Nad maksavad lennupiletite eest ja transpordi eest piirile. Neid inimesi suunatakse rabadesse ja jõgedesse, ohtlikesse piirkondadesse, nii et meil on juba olnud kuus surmajuhtumit Poola poolel.

Aga kui palju on piiri ületamise katseid?

Migratsioonisurve intensiivistus juulis ja augustis. Augustis oli meil 3500 katset ebaseaduslikult piiri ületada. Septembris oli katseid 7000-7500, käesoleval kuul juba 14 000. Nii et piiriületuskatsete hulk kasvab kiiresti. Alates aasta algusest oleme kinni pidanud 2000 põgenikku, enamus neist on iraaklased, neid on umbes 1200, ja 300 afgaani.

Inimõiguslased ja osa Poola avalikkusest leiab, et see viis, kuidas Poola oma piiri kaitsma on asunud, on ebainimlik. Kuidas te neid etteheiteid kommenteerite?

Piirivalve ja Poola riik aitavad kõiki inimesi, kes abi ootavad. Kui inimene ütleb, et ta ei otsi rahvusvahelist kaitset Poolast, vaid Saksamaalt, siis me ei vii neid Lääne-Euroopa riikidesse. Piirivalve ülesanne on kaitsta riigi piiri. Me ei julgusta kedagi ebaseaduslikult piiri ületama, vaid vastupidi, me hoiatame, et piir on kaitstud ja kõik, kes seda ületavad, võetakse vastutusele.

Paljud neist inimestest ütlevad aktivistidele, et nad soovivad Poolast asüüli taotleda. Aga kui me neile selgitame protseduuri, et nad peavad jääma Poolasse pooleks aastaks, ootama otsust ja neid võib oodata väljasaatmine, siis nad tunnistavad, et nad ei taha jääda Poolasse, vaid minna edasi Saksamaale, kus neil on perekonnad, parem majanduslik olukord ja kõrgemad sotsiaaltoetused. Mitte keegi neist ei soovi jääda Poolasse ja ei ole mingit teist meetodit, kuidas Poola saaks neid aidata. Me ei vii neid Berliini, see ei ole meie töö.

Me oleme näinud pilte väikestest lastest ja naistest metsas. Kas te ei arva, et nende seal hoidmine ei ole normaalne ega inimlik?

Me aitame kõiki, eriti peresid lastega, sest meid liigutab nende olukord. Samas ei saa me lapsi eraldada nende vanematest. Kui lapsevanem ütleb meile, et ta ei taha varjupaika taotleda Poolas, vaid tahab minna Saksamaale, siis meil ei ole nende aitamiseks mingeid võimalusi. Nad tuleb tagasi saata riiki, kust nad tulid. Kui tegu on noortega, kes on 15-18-aastased, siis me määrame seadusliku esindaja, kes nende nimel esitab asüülitaotluse ja esindab neid. Lapsi, kes on koos vanematega, ei saa me aidata, sest nende vanemad langetavad otsuseid. Nende siht on jõuda Saksamaale, peaaegu kõik neist ütlevad meile seda. Põgenikekeskustes olevatest inimestest ainult 50 protsenti taotleb asüüli Poolas.

Kui palju on piiril inimesi surnud?

Meie teame Poola poolel kuuest juhtumist. Kolm juhtumit olid septembris, üks inimene sai ilmselt infarkti pärast piiriületust, me püüdsime teda aidata, aga ei suutnud tema elu päästa. Viimastel nädalatel oleme leidnud veel kaks surnukeha, ilmselt surid nad mõne nädala eest. Nii et kokku kuus juhtumit, me ei tea, milline on olukord Valgevene poolel.

Poola kavatseb piirile tara ehitada. Millal te kavatsete seda teha ja kui pikk ja kõrge see tuleb?

Praegu me ootame korraldusi, mis lubavad meil sellega alustada. Me loodame alustada sellel aastal, sest me tahame selle valmis ehitada võimalikult kiiresti.

Tara on vaid üks element piirikaitse süsteemis, see tähendab ka tehnilisi jälgimissüsteeme. See ei ole üksnes tara, vaid ka elektroonika ja kaamerad. Kõik see aitab meil kiiresti reageerida, kui keegi on piirile lähedal ja suunata sinna oma patrullid.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: