Konkurentsiamet: elektrisüsteem on tugevas impordisõltuvuses

Elekter
Elekter Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Konkurentsiameti hinnangul võib Eesti elektrisüsteem muutuda Baltikumi kõige defitsiitsemaks, kuna sõltub suures mahus impordist. Eesti varustuskindlus on siiski välisühenduste kaudu tagatud 2030. aastani.

Alates Leedu Ignalina tuumajaama sulgemisest 2009. aastal on Eesti olnud Baltikumi põhiline energiaga varustaja ja eksportiv süsteem.

Olukord on aga drastiliselt muutumas, kuna Eesti elektritootmine põhineb heitmerohkel põlevkivienergial ja lähiaastatel on ette näha suurte tootmisvõimsuste sulgemisi Narvas, märgib konkurentsiamet elektri- ja gaasituru aruandes. 

Eesti elektrisüsteem on kiirelt muutunud eksportivast süsteemist importivaks ja tõenäoline on, et tulevikus ka Baltikumi kõige defitsiitsemaks, toob amet välja.

Süsteemipiisavus sõltub edaspidi tugevalt impordist, kuna sellest aastast ei kata sisemaised tootmisvõimsused tiputarbimist. Ameti hinnangul on Eesti elektrisüsteemi piisavus läbi impordi järgneval kümnendil siiski tagatud.

Oluliseks probleemiks Eesti elektritootmisel on see, et uusi tootmisvõimsusi tuleb vähe turule ja tootmisvõimsusi pole piisavalt.

Elektritootjate jaoks on turutõrge Venemaalt importtariifita meie turule tulev elekter.

Amet paneb ette, et Venemaalt saabuva elektri osas võiks kehtestada Soome eeskujul kolmandatest riikidest imporditavale elektrile võrgukasutuse tasu kuni 2025. aastal toimuva sünkroniseerimiseni, kuna impordiga sisenev elekter tekitab ülekandevõrgule täiendavaid kulusid.

Eesti varustuskindlus on välisühendustega tagatud aastani 2030, milleni on tagatud kindel võimsus 1000 megavatti. Peale 2030. aastat võib tekkida puudujääke süsteemipiisavuses. 

Kuni selle ajani pole analüüside kohaselt vajadust strateegilise reservi loomiseks.

Eleringi varustuskindluse ülevaate kohaselt on tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik tootmisvaru selle ajani piisav ka erakordselt külmade talvede puhul suurema varuga arvestades. Ainult Eesti sisemaise tootmisega pole Eesti elektrisüsteemi tipukoormust välisühendusi arvestamata võimalik täies mahus katta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: