EKI juht kookospiima ümbernimetamisest: mahladega selline muudatus juba toimib

Foto: ERR

Euroopa Parlament ja Nõukogu keelasid juba 2013. aastal sõna "piim" kasutamise taimsete toodete nimetustes ja reklaamis. Maaeluministeerium taotles Eestile erisusi, kuid läbirääkimised tulemusi ei andnud ja tuntud tooted nagu pähklivõi ja kookospiim tuleb ikkagi ümber nimetada. Eesti Keele Instituudi juhi Arvi Tavasti sõnul on sarnane muutus juba mahladega toimunud.

Euromääruse mõistes on piim loomse päritoluga toode ja muude toodete puhul on igasugune vihje piimale, aga ka võile, koorele ja juustule keelatud. Eesti keeles on sõnal piim olnud aga ajast aega tunduvalt laiem tähendus – siinmail on ikka tuntud nii kanepi- kui ka kaerapiima, aga ka võilille- ja lubjapiima. Ka seletav sõnaraamat lubab piimaks nimetada igasuguseid valgeid või hägusaid vedelikke, seda ka ülekantud ja piltlikus tähenduses, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Nende sõnade tähendused on loomulikult alles ja neid tohib kasutada endiselt. Ma ei ole jurist, aga ma saan sellest direktiivist niimoodi aru, et see reguleerib toidukaupade markeerimist jaekaubanduses," rääkis Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast.

Ümbernimetamise eesmärk on väidetavalt soov heauskset ostjat mitte eksitada.

Uute nimetuste puhul on tootjatel ja turustajatel vabad käed ja nii ongi ilmunud müügile taimsed joogid, määrded ja võided.

Toidukaupade nimetusi on korrastatud ka varem. "Näiteks mahlade teemal on see korralikult ära tehtud – inimesed saavad aru, mis vahet on mahlajoogil, mahlal ja värskelt pressitud mahlal. Need on selgelt erinevad tooted, erineva tervislikkuse astmega, maitseomadustega. Seal see justkui töötab," selgitas Tavast.

Jane Kaerajoogi omanik Jane Kaljulaid ütles, et isegi kui pakil seisab poliitkorrektselt "kaerajook", nimetab rahvas seda ikka kaerapiimaks.

"Rahva seas on levinud sõna "kaerapiim". Ja kui rääkida seda, kuidas inimesed seda mõistavad – me oleme uurinud, mida inimesed mõistavad kaerapiima all –, kas nad näevad seost mõne loomaga, siis tegelikult mitte. Eestis juba on nüüdseks pikka aega kasutusel olnud ja inimesed saavad hästi aru, mis seal pakis sees on. Kui rääkida sellest, kas see on kuidagi eksitav, siis tuleb tunnistada et pigem on praegu eksitav meie tarbija jaoks sõna "kaerajook"," kommenteeris Kaljulaid.

Ka poolteist aastat Tallinnas tegutsenud taimetoidukohviku Commune omanik Maksim Šiškin ütles, et taimsed piimad-koored-võided pole siiani üheski kliendis segadust tekitanud.

"Meil on 95 protsenti kliente, kes teadlikult tulevad meie juurde. Vahel satub klient, kes kõnnib mööda, vaatab aknast, et hubane koht, võtaks kohvi ja istuks maha, aga siis alles saab teada. Aga seda, et keerab ümber ja läheb minema, kuna lehmapiima siit ei saa, selliseid asju ei ole olnud veel," rääkis Šiškin.

Jane Kaljulaid leiab, et olukorras, kus 2050. aastaks peab Eesti koos Euroopa Liiduga jõudma kliimaneutraalsuseni, tuleks taimseid tooteid pigem toetada kui tõrjuda. Tema sõnul on näiteks klaasi kaerapiima tootmise kliimajalajälg neli korda madalam lehmapiima omast.

"Arusaadavalt, nagu kõigil ettevõtetel, on ka piimandussektoril oma huvid ja nad püüavad neid kaitsta. See on absoluutselt arusaadav. Kuid meie näeme, et taimsete alternatiivide tarbimine aitab kaasa seatud kliimaeesmärkide täitmisele. Nii et minu meelest ei ole mõistlik torpedeerida taimsete alternatiivide tarbimist, vaid mõelda, kuidas soodustada nende tarbimist," ütles Kaljulaid.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: