Krustok: kliimasoojenemise alla kahe kraadi hoidmiseks ei ole rong läinud

Foto: ERR

Keskkonnaministeeriumi kliimanõunik Ivo Krustok ütles "Välisilmas", et Glasgow kliimakonverentsil antud lubadused on aluseks 30-aastaseks üleminekuks ja seejuures ei tasu käega lüüa ja arvata, et kliimasoojenemise alla kahe kraadi hoidmise rong on läinud.

"Kui me vaatame seda, mida riigid on lubanud Glasgow's, enne Glasgow'd, juba viimased aasta aega on riigid väga tõsiseid lubadusi teinud kliima teemadel, siis ma ei ütleks, et see rong on läinud. Kohanemisega peame me tegelema niikuinii, täna on keskmine planeedi temperatuur ühe, 1,1 kraadi võrra tõusnud. Ka sellega peab kohanema. Aga kahest kraadist üle kohanemine, see on ikka ääretult suur väljakutse," rääkis Krustok.

Krustok märkis, et kui näiteks Nõukogude Liidus oli narratiiv olla loodusseadustest üle, siis täna maailmas mõistetakse, et loodusseadustega ei saa võidelda ega loodusest üle olla.

Kaevandamise või keskkonnakahjuliku tegevuse täielikult lõpetamist pole Krustoki sõnul realistlik oodata. "Ka mina ei usu, et me saame lihtsalt lõpetada majandustegevusega või asjade ehitamise või tegemisega. Mida me saame – teha seda kõike kestlikumalt, keskkonnasõbralikumalt, mõeldes, mis selle kõige mõju on," rääkis ta.

"Kui mõtleme tänase majandusmudeli peale, kus oleme palju keskkonnast võtnud, sellest teinud palju toredaid ja häid asju, mis meid kõiki igapäevaselt aitavad ja siis selle kuhugi hunnikusse visanud suuresti, see on ilmselge ressursside raiskamine. Selle materjaliga, mida juba oleme kasutusele võtnud, on väga palju teha. Juba tänaste lahendustega on meil võimalik seda kaevandamist oluliselt vähem teha ja oluliselt keskkonnasõbralikumalt teha," sõnas Krustok.

Krustok ütles, et COP26 kliimakohtumisel räägitav jutt ei käi muudatustest, mis toimuvad kohe, vaid Euroopa Liidu ja suurte majanduste mõttes räägitakse 30-aastasest üleminekuperioodist. Ta tõi pikaajalise ja eduka ülemineku näiteks Eesti digipöörde ja heaolu arengu. "Mingites asjades me kindlasti pettume. Ma arvan, et me ei pettu asjades, mis me võtsime ette, et tulevikku parandada," ütles ta.

Metsamajandamise kohta ütles Krustok, et juba praegu on kokku lepitud, et metsa majandatakse kestlikult ja jutud metsamajandamise lõpust on ülepingutatud narratiiv.

"Ka metsamajandamise täielik lõpetamine ei ole see, mida riigijuhid ootavad või mis on mõistlik asi, mida käsitleda, kui mõtleme kliimaneutraalsusest. Meil on vaja materjali, mis ei tule maapõuest, mis ei ole fossiilse päritoluga. Kui me seda teeme mõistlikult, kui me mõtleme läbi, kuidas me seda kasutame, kuidas seda loodusest võtame, siis pigem see on see, mida liidrid leppisid kokku ja soovivad saavutada," ütles ta.

Ülemaailmses energiakriisi sattumisel kliimaaruteludega samale ajale, on Krustoki sõnul pigem positiivne mõju, kuna nähakse suuremat rolli taastuvenergia arendamisel. "Me näeme nende tehnoloogiate küpsuselt, sellest, kuidas me neid seni kasutanud oleme, et see suudab meile tagada odaval viisil energiat," ütles ta.

"Me näeme taastuvenergias tulevikupotentsiaali. Mitmed riigid, kes ka Glasgow's sõna võtsid, on omalt poolt öelnud, et me enam ei investeeri fossiilsetesse kütustesse. Nad ootavad sama ka teistelt riikidelt, nad ei taha enam osta suurtelt tootjatelt ka fossiilset kütuste enam sisse. Me ehitamegi siis järgmisel 30 aastal tugevamad ja vähem maavarast sõltuvad energiasüsteemid," ütles ta.

Krustoki sõnul ei ole küsimused, mis saab neist, kes sellega ei nõustu, lihtsalt lahendatavad. "Kui me siin Euroopas oleme suutnud enda jaoks läbi mõtestada need paljud asjad, siis saame olla ka eeskuju muule maailmale," märkis ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Välisilm", intervjueeris Astrid Kannel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: