Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi selgitas, et Euroopa Komisjon on ette andnud ajagraafiku, milles tuleb püsida. Esimene etapp, mille kohaselt tuli selle aasta lõpuks sõlmida projekteerimisleping, sai sellega täidetud.

Järgmine samm on sõlmida lepingud kaevetöödeks, veevarustuse tagamiseks ning betoonkonstruktsioonide hankeks, mis peavad olema sõlmitud 2023. aasta sügiseks.

2024. aasta alguses peab linn sõlmima haiglakompleksi ehituslepingu ning 2026. aasta suvel peab olema ehitus valmis, et saaks algatada kasutusloa taotlemise protsessi. 2027. aastal on seeläbi võimalik haiglasse kolida.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart selgitas, et Tallinnale on uut haiglat vaja, kuna kümne aasta pärast ei ole võimalik enam Tallinna keskhaiglate hooneid kasutada, kuna need pole ei personalile ega patsientidele ohutud.

Kõlvart rääkis, et haigla hakkab teenindama 600 000 inimest, kellest suur osa ei ole tallinlased ning seeläbi mõjutab positiivselt üldist meditsiinitaseme arengut kogu riigis. Haiglasse on plaanitud 537 voodikohta, mida on võimalik vajaduse korral juurde tekitada.

Kõlvarti sõnul ei vasta linna praegused haiglahooned nõuetele ega tehnoloogiatele, mis arenevad väga kiiresti ning seetõttu pole võimalik pakkuda ajakohast kvaliteeti. Seda aga võimaldab rajatav uus haigla.

"Mida rohkem on patsiente, seda rohkem on kogemust ja andmeid, millest tulevad uued teadmised," sõnas Kõlvart. "Selline areng motiveerib meie arste töötama Eestis, sest selleks on loodud kõige kaasaegsemad tingimused."

Suureks proovikiviks pidas Kõlvart graafikus püsimist, mida nõuab lisaks ka Euroopa Liit, kes haigla ehitust rahastab. Ta rõhutas, et linn leiab kindlasti raha projekti lõpuni viimiseks: "Tallinna jaoks on see prioriteetne projekt. Vajalikud analüüsid ja arvestused on tehtud, saame aru, mis on see võimalik perspektiiv ka rahastuse osas."

Itaalia ühisfirma ATIproject srl ja 3TI Progetti esindaja Branko Zrnic sõnas, et viimase kümne aasta jooksul on nad eri riikidesse projekteerinud 17 haiglat. Nende eesmärk on projekteerida nii hoone kui ka seda ümbritsev ala patsiendi heaolu silmas pidades.

Seetõttu on haigla ümbrusesse plaanitud palju rohelust ning keskkonnahoiu mõttes soovitakse olla võimalikult süsinikuneutraalne ning haigla külge on planeeritud ka päikesepaneelid.