Mida vähem Eesti Energia elektrijaamad põlevkivi kasutavad, seda vähem tuleb turul osta järjest kallinevaid heitmekvoote. Jäätmepuidu põletamisel seda tegema ei pea ja uttegaasi puhul on süsinikukulu ligikaudu kolm korda väiksem.

"Me suudame Auvere elektrijaamas ära kasutada kõigi oma vedelkütuste tootmisest ülejääva uttegaasi. Selle kogumaht, kui meil kõik kolm õlitehast töös on, moodustab umbes 35 protsenti primaarenergiast, mida me Auveres kasutame. Me suudame ka puidujäätmeid ja raadmeid seal pea 50 protsendi ulatuses põletada, nii et peale moderniseerimise lõppu jääb põlevkivi osakaal umbes 15 kuni 20 protsenti. See on vast kõige suurem muutus. Kõik ikka selleks, et olla konkurentsivõimelised keerulisel turul," rääkis Enefit Power juhatuse esimees Andres Vainola.

Eesti Energia kõige uuema, Auvere elektrijaama ümberehitus kestis poolteist kuud. Uttegaasi põletamiseks pandi juurde veel 12 suuremahulist gaasipõletit.

"Ega me ei osanud aastal 2010–2012 ju prognoosida sellist CO2 hinda. Me oleme oma kõige uuemate plokkidega tegelikult dünaamilised. Me vaatame, millised on turusuundumused, millised on keskkonnalised nõuded ja vastu neid me muutusi teeme. Gaasivõimekuse tõstmine on umbes 13–14-miljonine investeering, üsna kiire tasuvusajaga," lausus Vainola.

Nädala algul, kui elektri hind oli väga kõrge, töötas ka Auvere elektrijaam ja võrku läks pea tuhat megavatti elektrienergiat. Püsivalt jääb Auvere elektrijaam tööle peale häälestustööde lõppu, detsembri keskpaiku.