Läinud aastal tegid Euroopa Liidu riigid 520 000 rahvusvahelise kaitse otsust. Umbes 200 000 inimest said positiivse vastuse, ülejäänud pidid koju tagasi pöörduma. Kuna reaalset tagasisaatmist tõkestas koroonakriis, annavad ausama pildi aasta võrra varasemad andmed. 2019. aastal tehti lahkumisettekirjutus poolele miljonile inimesele. Täide õnnestus viia 160 000 ettekirjutust.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev tõdeb, et Euroopa näitajad on päris madalad: "Tegelikkuses saadab see sõnumi ka kolmandatesse riikidesse - et kui sisened ebaseaduslikult, siis sul on ikkagi kaks kolmandikku tõenäosust, et sa saad jääda Euroopa Liitu, mis ei ole see signaal, mida me peaksime saatma."

Eestil läheb selles vaates hulga paremini. Euroopa Liidu 30 protsendi kõrval õnnestub meil jõustada kuni 90 protsenti lahkumisettekirjutustest. Paraku pole meil mingit imerelva leiutatud. Eesti saadab inimesi välja peamiselt Moldovasse, Ukrainasse ja Venemaale. Need riigid ootavad oma kodanikke rõõmuga koju.

"Aga teine asi on ka see, et meie numbrid on võrreldes teistega jätkuvalt väga väikesed. See on nagu rätsepaülikond, et me tegelikult teamegi iga tagasipöördujat ja me tegelemegi igaühega, et teda välja saata," selgitas Belitšev.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi- ja staatuse büroo nõunik Liis Valk tõdeb, et ka Eestil on mõne eksootilisema riigiga omajagu raskusi: "Põhjused, miks sinna on keeruline inimest välja saata, on erinevad. Teinekord see ei pruugigi sõltuda riigi oma tahtmatusest meiega koostööd teha, vaid see riik on selline, kellel ei olegi väga head ülevaadet oma kodanikest. Neil ei ole selliseid registreid või andmebaase, et anda meile kindel veendumus, et ta on, kes ta väidab end olevat."

Väljasaatmist ootavat inimest võib kinni pidada kuni poolteist aastat.

"Kuna inimesel puudub seaduslik alus siin riigis viibimiseks, siis tal puudub ka õigus siin riigis töötada ja kui tal ei ole neid rahalisi vahendeid, siis ei ole välistatud ka see, et ta ongi kuskil mõnes meie varjupaigas," tõdes Valk.

Valk ei pea siiski tõenäoliseks olukorda, kus toimuks massiline sisseränne ja niisuguseid inimesi jääks Eestisse tuhandeid: "Üks asjaolu, mida selliste masside liikumise puhul peab arvestama, on see, et nad liiguvad sinna, kus on neil juba kogukonnad ees. Ja Eestis neid kogukondi veel sellisena ei ole."

Keerulisele rahvusvahelisele probleemile Eesti üksi lahendust leida ei saa. Euroopa Liit sõlmib küll üha uute riikidega tagasivõtulepinguid, aga läbirääkimised on aastatepikkused ja tulemused ei tule lihtsalt.

"On palju neid olukordi, kus Euroopa Liit maksab suures ulatuses arenguabi mõnele riigile aga vaatab läbi sõrmede sellele, et see riik ei võta oma kodanikke tagasi," rääkis Belitšev. "Aga kui paned lauale küsimuse, et kas me lõpetame Euroopa Liiduna viisade väljastamise selle riigi diplomaatidele või ärimeestele, siis ilmselt seal tekib ka soov hakata käituma nii nagu üks riik oma kodanike suhtes peaks käituma."