Mölder vähendas raiemahte RMK ettepanekut ootamata

Foto: RMK

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hinnangul otsustas eelmine keskkonnaminister Tõnis Mölder raiemahte vähendada veel enne RMK ettepanekut ära ootamata. Möldri enda sõnul tulenes raiemahtude vähendamine koalitsioonilepingust ja erilist kiirustamist ei olnud.

Möödunud nädala teisipäeval hakkas meedias levima kuuldus, et keskkonnaminister Tõnis Mölder astub tagasi. Kolmapäeva hommikul kutsuski Keskerakond kokku pressikonverentsi ja Mölder teatas ametist lahkumisest. Siiski tema volitused ministrina toimetada veel kehtisid.

Seega samal päeval sai keskkonnaministeerium kokku järgmise viie aasta kava riigimetsa uuendusraie pindala osas. Ministeeriumi kantsler Meelis Münt allkirjastas riigimetsas uuendusraie optimaalse pindala määramise määruse pisut enne lõunat. Selleks, et määrus kehtima hakkaks, pani veel ametlikult ministriametis olnud Mölder määrusele allkirja sama päeva õhtul kell 22.10.

Seadusest tulenevalt on vaja iga aasta detsembriks kinnitada uuendusraie optimaalne pindala järgnevaks viieks aastaks. Kuivõrd igal aastal kinnitatakse uus kava, siis mõjutab kava peamiselt järgneva aasta raiemahtusid.

Seekordne kava näeb ette märgatavat raiemahu vähendamist. Kui sel aastal võib riigimetsast erinevaid puid raiuda kokku 11 276 hektaril, siis tuleval aastal on ette nähtud raiemahu vähenemine pindalalt 12,4 protsenti 9880 hektarile. Ka viie aasta lõikes on määruse alusel riigimetsa uuendusraie optimaalse pindala vähendamine samas suurusjärgus.

Kui tavapäraselt kehtestatakse optimaalne uuendusraie pindala pärast RMK ettepaneku kättesaamist, siis seekord Mölder RMK ettepanekut ära oodata ei jõudnud.

"Olime, nagu tavaliselt, augusti lõpus esitanud Keskkonnaagentuurile kooskõlastamiseks oma arvutustulemused optimaalse uuendusraiete pindala leidmiseks, aga vastuse saamine viibis ning seetõttu ei jõudnud me ka oma ettepanekut keskkonnaministeeriumile saata," ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

Endine keskkonnaminister Tõnis Mölder ei ütle, et ta oleks kuidagi otsust kiirustades teinud. Möldri sõnul kalkuleeris ta, et kui praegu võetakse uuendusraie käigus metsast 2,5 miljonit tihumeetrit puitu, siis võiks järgnevatel aastatel võtta kaks miljonit tihumeetrit aastas. Ehk 20 protsenti vähem.

"Tänaseks me oleme liikumas kahe miljoni tihumeetri graafikus ja ma arvan, et see on justnimelt oluline, et oleks see stabiilsus ja et meie metsade tagavara siiski suureneks," märkis Mölder.

Küsimusele, kas ta tahtis määruse veel kolmapäeval allkirjastada, kartes, et tema järglane Erki Savisaar sellist raiemahu langust ei nõuaks, Mölder jaatavalt ei vasta. "Seda, kas uus minister oleks selle otsuse teinud või mitte, oskab muidugi tema ise kõige paremini öelda, aga mulle tundub, et selles küsimuses sellist konflikti ei ole," ütles Mölder.

"Otsus ei olnud kindlasti selline ühe päeva otsus. Seda otsust on ette valmistatud ikkagi kuid. See on olnud pikem protsess, lähtudes nii koalitsioonilepingust, riigi eelarvestrateegia läbirääkimistest, kooskõlastusele saadetud seaduseelnõudest, aga ka sellest, milline järgmise aasta raiepindala peaks olema," rääkis Mölder.

Möldri sõnul on üleüldine ühiskonna ootus raiemahtude vähendamise suunal ja seda ta ka tegi. "Suur osa ühiskonnast ootab täna justnimelt RMK tegutsemismustri muutmist. Et meie metsad oleksid rohkem puistud, kaitstud ja majandustegevust oleks mõningal määral vähem kui RMK tegevuspoliitika on eelnevatel aastatel olnud. Nii et ma arvan, et see tänane samm on pigem ühiskonna ja ühiskonna ootustega rohkem kooskõlas."

Kuigi uuendusraie käigus saadav puidu hulk oluliselt võiks väheneda, siis Möldri sõnul muudel viisidel saadu kompenseeriks mahu langust. Jätkub sanitaar- ja hooldusraie, raadamine neljarajaliste maanteede ja Rail Balticu trassi alt, rääkis Mölder.

RMK plaanib uue määruse raames tegevust koomale tõmmata. "RMK-le tähendab määruses toodud raiepindalade vähenemine väiksemat dividendiootust, väiksemaid töömahte, vähem müüdavat puitu ja tulevikus ka väiksemat istutatavate puude arvu. Kuna puidu hinnad on hetkel siiski üsna kõrged, ei too see vähemalt esialgu kaasa vajadust vähendada looduskaitsetööde mahte. Ka matkaradade rajamise ja hooldamise kohustustega saame siiski ka edaspidi tänases mahus hakkama," rääkis RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

"Varutava ja müüdava puidu kogus väheneb ligi 300 000 kuupmeetri võrra. Millistes kohtades me raietest võrreldes varem planeerituga loobume, tuleb veel otsustada," rääkis Kallas ja lisas, et RMK veel kaalub, mil määral erinevate puuliikide raiumist muuta. "Aga tõenäolisemalt vähendame pigem männipuidu varumist, kuna männikud kasvavad kauem ja metsakahjurid mõjutavad neid vähem kui kuusikuid või kaasikuid."

Kolmapäeval käis välja ka oma kriitika Möldri otsuse suhtes puidutööstusettevõtete esindusorganisatsioon Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Hommikul saadetud pressiteates hindas esindusorganisatsioon, et nädal tagasi allkirjastatud määrusega on kergekäeliselt loobutud riigile olulisest sissetulekust ilma sisulise mõjude analüüsita ja ettevõtete teavitamiseta.

"On taunimisväärne teha taolisi otsuseid hilistel õhtutundidel mõjutatud osapoolt eelnevalt teavitamata. Eesti ettevõtted vajavad rahvusvahelistel turgudel edukaks konkureerimiseks ning väärtusahelas kasvamiseks selget ja ennustatavat ettevõtluskeskkonda," ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja pöördumises.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: