Kiik rääkis ERR-ile, et valitsus on arutanud, kuidas tuleks koroonapandeemia ajal kehtivaid reegleid õigusselgemalt kehtestada.

"Sel teemal oleme pidanud arutelusid erinevate ministeeriumitega, sealhulgas õiguskantsleri kantseleiga ning konsulteerinud ka riigikogu fraktsioonidega, et praegused korraldused tulevikus asendada selgema õigusliku raamistikuga, mis eeldab teatud seadusemuudatusi, valitsuse määruste väljatöötamist ja vajadusel ka täiendavate korralduste andmist," rääkis minister.

"Ehk põhimõtteliselt oleme selle n-ö murekohaga igati kursis ja arusaadavalt ei saagi kriisi ajal kehtestatud korraldused jääda aastateks kehtima, vaid pandeemia jätkudes on oluline selgem ja etteennustatavam õiguslik ruum," lisas ta.

Muudatused on kavas riigikokku viia järgmise aasta esimestel kuudel. "Me oleme kokku leppinud, et sotsiaalministeerium koostöös teiste ministeeriumitega valmistab ette vajalikud seadusemuudatused, sealhulgas vabariigi valitsuse määruste kavandid ning loodame järgmisel aastal ehk võib-olla veebruarikuus jõuda konkreetsete ettepanekutega juba ka parlamenti," sõnas Kiik.

Pilving rääkis neljapäeval, et valitsuste üldkorralduste, millega kõik koroonapassi nõuded on praegu kehtestatud, limiit peab ükskord lõppema. "Üldkorralduse olemus on ka see, et tema juriidiline toimeala peab siiski kuidagiviisi olema piiratud. Ta ei saa olla nii üldkehtiv nagu üks seadus. Ja kui ta muul viisil piiratud ei ole, nagu näiteks teatud isikute grupi jaoks või midagi taolist, siis peab ta olema piiratud ajaliselt," rääkis riigikohtu halduskolleegiumi esimees Pilving neljapäeval peetud pressikonverentsil.

"Ei saa praegu võtta seisukohta, kas see aeg on täna juba möödas või möödub homme või ülehomme - selleks on need vaidlused juba kohtutes ja küll see tõde seal selgub. Aga kuskil on siis ka piir valitsusele selle instrumendi kasutamisel ja siin on ka kaebajate kriitika teatud määral õige, et ka seadusandja ei saa ennast päriselt distantseerida nendest teemadest," jätkas Pilving

Valitsuse üldkorraldus on haldusakti eriliik, millega kehtestatud piiranguid saab kohtus vaidlustada ainult iga inimene eraldi ning vastav kohtuotsus ei laiene kõigile piirangu objektidele, vaid ainult selle vaidlustanud isikule.