Põhiseaduse järgi peab olulised küsimused riigis otsustama riigikogu ning ajal, kui ei kehti eriolukord ning aruteluks oleks aega, ei peaks valitsus üldkorraldustega kehtestama erinevaid piiranguid koroonaviiruse leviku takistamiseks, leidis Madise.

"Kui otsustatakse kogu riigis teatud tingimustel saata kõik lapsed koju õppima või kui kõik jõusaalid ja ujulad pannakse kinni või kevadel kinni aiapoed, kus ruumi ja õhku on küll ja küll. Need on otsused, mida põhiseaduse järgi peaks tegema parlament. /.../ Ja see ei ole ainult vormiline küsimus: see annab avaliku arutelu, see annab natuke rohkem aega, argumente, soovitavalt 101 erinevat elukogemust, taustsüsteemi, valijaskonda, ja peaks olema parim otsus ja peaks olema ka põhiseaduse järelevalve korras kontrollitav," lausus Madise.

Piirangute arutelu riigikogus annaks ka valijatele võimaluse tunda, et nende hääl on läbi rahvasaadikute oluliste asjade otsustamisel kuulda, märkis õiguskantsler.

Madise sõnul on riigikogu otsuste puhul võimalik korraldada kiire põhiseaduslik järelevalve, mida valitsuse üldkorralduste puhul teha ole võimalik. "Kui see on üldkorraldus, siis üks inimene, näiteks kohvikupidaja mõnel väiksesaarel, võib selle vaidlustada, võib-olla saab aasta pärast õiguse, võib-olla mitte, aga see aita enam siis kedagi," ütles Madise.

Teatud töökohtadel on vaktsineerimise nõudmine õigustatud

Töökohtadel vaktsineerimise nõudmise ümber puhkenud vaidluste kohta märkis Madise, et Eestis on olemas töökohad, kus vaktsineerimine on seal töötamise eeldus.

"Ja seal, nagu tööinspektsioon õigesti ütleb, on võimalik inimene vallandada. Kui inimene tunneb, et seda tehti valesti, ebaõigesti, siis on tal õigus kohtust kaitset otsida. Aga Eesti seaduste järgi, ja seda toetab ka rahvusvaheline kogemus ja uuringud, vaktsineerimine põhineb inimese vabal tahtel, nagu ka inimese ravimine," lausus Madise.

Ettepaneku kohta, et Eestis võiks need inimesed, kes pole vaktsineeritud, tasuda COVID-isse haigestumise puhul ise raviarve, ütles Madise, et sellist võimalust seadus ette ei näe.

Laste vaktsineerimise puhul on Madise sõnul vahe, kas vaktsineeritakse koolis, perearsti juures või mõnes vaktsineerimiskeskuses. Teatud juhtudel saab alaealine ise otsustada vaktsineerimise kasuks.

"Koolis saab vaktsineerida ainult vanema nõusolekul. Enamasti räägitakse peres asjad läbi ja piisab sellest, et üks vanem kirjutab nõusolekule alla, ja siis eeldatakse, et ka teine on nõus ja laps peab ise ka nõus olema. On juhtumeid, kus vanemad on eri meelt. Ja laps ei tea, mida peaks tegema. Kui see on koolil teada, siis vaktsineerida ei saa. On võimalus, mida on palju kritiseeritud, aga Eestis seadus näeb ette, et kõikide ravi- ja vaktsiiniotsuste puhul, kui laps on otsustusvõimeline, on tal võimalik perearsti juures vaktsiin kätte saada, kui tal ka vanemate nõusolekut ei ole," rääkis Madise.

Madise märkis, et Eestis pole kehtestatud kindlat vanusepiiri otsustusvõimelisuse määramiseks.

"Spetsialistid, kellega olen rääkinud, ütlevad, et 12–13-aastane on harva võimeline täpselt kaalutlema haiguse läbipõdemisega seotud riski ja vaktsiiniga seotud riske. Seal on arsti kaalutlus ja see on tema jaoks keeruline, parem on, kui vanemad jõuavad kokkuleppele," ütles Madise.