Sepp ütles "Ringvaatele", et omikroni tüve leviku pärast ülemuretsemiseks põhjust ei ole.

"Küll aga esialgsed andmed, mis meieni on jõudnud näiteks Lõuna-Aafrika näitel, näitavad, et see viirus ikkagi tõesti levib kiiremini nagu arvatigi ehk delta tüvest umbes kaks-kolm korda kiiremini. Delta oli kiiresti leviv tüvi ja võttis kiiresti ülekaalu teiste tüvede suhtes. Uus tüvi on praegustel andmetel veel kiirem," rääkis Sepp.

Ta märkis samas, et senised andmed tuginevad ikkagi Aafrikale ning täpsemat infot selle kohta, kuidas tüvi meie piirkonnas levib, veel ei ole. Sepp selgitas, et viiruse levikut mõjutavad nii sotsiaalsed harjumused kui ka tõenäoliselt kliima.

Samuti pole väga selgeid andmeid selle kohta, kuidas omikron tervisele mõjub, aga pigem on senistel nakatunutel kergemad sümptomid.

"Need juhud, mis on raporteeritud Aafrikast, ja ka Euroopa juhud on näidanud, et pigem on olnud tegemist asümptoomse nakatumisega või kergete juhtudega. Teateid rasketest haigestumistest on olnud väga vähe," sõnas Sepp.

"Eks saame näha, kuidas see Eesti ja muu Euroopa kontekstis toimuma hakkab. Aafrikas haigestuvad peamiselt keskealised või nooremad, nende hulgas on võib-olla ootuspärane, et ei olegi rasket haigestumist," lisas ta.

Kuigi senised omikroni tüvega nakatumised on olnud pigem kergemad, on näiteks reisipiirangute seadmine Sepa sõnul olnud eelkõige ettevaatus, kuna uue tüve kohta on andmeid vähe.

Nädalavahetusel andis terviseamet teada, et ka Eestis on tuvastatud kaks positiivset koroonaviiruse proovi, mille puhul võib tegemist olla omikroni tüvega. Sepa sõnul käib veel nende proovide täiendav testimine. Nendel kahel inimesel on viiruse sümptomid leebed. Mõlemad inimesed on koroona vastu vaktsineeritud.

See, kas praegused koroonaviiruse vaktsiinid ka uue tüve puhul tõhusad on, pole Sepa sõnul veel täielikult selge. Ta lisas, et esmased andmed näitavad, et omikroni tüvi on võimekam läbipõdemisel või vaktsiiniga tekkinud andikehadest läbi murdma.