Eestis, Lätis ja Leedus on piisavalt reservvõimsust, et suuremate tootjate või ülekandekaablite rikete puhul katta puudujääv maht, ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster. Leedu-Poola merekaabli Nord-Balt puhul 700 megavatti ja suurema Soome-Eesti merekaabli Estlink 2 puhul 650 megavatti.

Kuigi teisipäeval olid Estlingid koormatud suunaga Soomest-Eestisse mõnesaja megavati ulatuses, siis ka kaabli täielikult töös olekus oleks suudetud Köstri sõnul rikke korral kogu puudujääk katta. Rikke korral käivituksid erinevad reservelektrijaamad, näiteks Eleringi oma Kiisal kui ka teistes regiooni riikides.

Esimestel hetkedel avarii juhtumise järel tuleks puuduv elekter BRELL-i (Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu ühise elektrisüsteemi) teistest piirkondadest, rääkis Köster.

Rike ei tähenda, et sama päeva elektrihinnad veel kasvaksid. Hinnad on juba paika pandud ja rikke eest vastutaja ostaks vajamineva koguse reservjaamadest ja kannaks ise ka vastavad kulud. Näiteks Estlink 2 purunemise korral Elering.

Järgnevatel päevadel võiks energia hind siiski muutuda ja erineda Soome hinnapiirkonnast, rääkis Köster. Sisuliselt võetaks purunenud ülekandevõimekus turult ära ja hind kujuneks ilma selleta.

Kui palju ja mis suunas hind Balti piirkonnas tõuseks, sõltub erinevatest muutujatest, samas ei ole tõenäoline, et energia regioonis otsa saaks, rääkis Köster. Reservvõimsusi regioonis on ühe rikke katmiseks piisavalt, lisas ta.

Teisipäeval püstitus Nord Pool elektribörsil Soome ja Balti riikide elektrihinna rekord, keskmine hind tõusis 469 euroni megavatt-tunni eest, jõudes ühel tunnil ka üle 1000 euro piiri.