Elektri keskmine hind Nord Pooli elektribörsil tõuseb Eestis esmaspäeval 61,7 protsenti 169 eurole megavatt-tunnist (MWh). Lätis on see veelgi kõrgem – 175 eurot MWh kohta.

Eesti koos Põhjamaade ja Balti riikidega on osa ühisest Nord Pooli elektribörsist. Lihtsustatult tähendab see, et meie müüme oma elektrit naaberriikidele ja Põhjamaadele, nemad aga müüvad võimalusel enda toodetud elektrit meile.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles ERR-ile, et Balti riikide vahel on praegu väga head ühendused ning enamiku ajast on elektrihinnad kolmes riigis võrdsed. Ometigi on elektritootmise võimsused kolmes Balti riigis jagunenud ebavõrdselt.

Kui Eesti ja Läti suudavad toota elektrit enam-vähem sama palju kui on ka vajadus, siis Leedu on tootmise mõttes sügavas defitsiidis.

ERR kirjutas detsembris, et praegu katab Leedu vaid veidi üle kolmandiku oma energiavajadusest. Energeetikaministeeriumis räägitakse soovist jõuda 2030. aastaks tootmisega vajadustega samale tasemele.

"Kui tuua näide detsembrikuust, kui hinnad olid väga kallid, siis kui Eesti ja Läti tootmine oli piisav, et tarbimisvajadust katta, siis Leedus see olukord selgelt nii ei olnud. Detsembrikuus liikus Balti riikidesse imporditud elektrist enam kui 85 protsenti Leedusse," sõnas Tatar.

See tähendab Tatari sõnul, et detsembris kujundasid elektrihinda Balti riikides tervikuna tõenäoliselt Leedu gaasielektrijaamad. Elektriturgude eripära tõttu mõjutab Leedu niiviisi hindasid ka Eestis, Lätis ning teatud tundidel Soomeski.

Asekantsler ütles, et Leedu energiadefitsiit kujunes suuresti välja 2009. aastal, kui riik sulges Ignalina tuumaelektrijaama viimase reaktori. Vana tüüpi ehk nii-öelda Tšornobõli tüüpi Ignalina tuumaelektrijaama sulgemine oli Leedul üks Euroopa Liitu astumise tingimustest. Nüüd peabki riik enamuse oma elektrist naaberriikidest sisse tooma.

Tatar ütles, et detsembris tootis Eesti umbes 800 gigavatt-tundi (GWh) elektrit. Meist kaks korda suurema rahvaarvuga Leedu aga ligi 400 GWh.

Leedu on nüüd siiski oma olukorda vaikselt parandamas. Nii nagu Eestis, on ka seal fookus tuuleenergial, sealhulgas meretuuleparkidel. Ka Enefit Green on oma viimased investeerimisotsused teinud Leedus.

Eleringi andmeil on Leedu tuuleenergiavõimekus praegu 550 MW. 2025. aastaks plaanivad nad maatuuleparkide võimekust suurendada aga 1,5 GW-ni. 2030. aastaks plaanivad nad lisada ka 700 MW võimsuses meretuuleparke.

"Fookus on seal tuuleenergial. See on selline odav ressurss elektri tootmiseks, mis kõigis Balti riikides saadaval on. Tõsi küll, see ei ole juhitav. Leedu puhul seda juhitavust aitab natuke kompenseerida see, et Leedus on ka Balti riikide suurim salvestusvõimsus Kruonise pumphüdroelektrijaam. Leedukad laiendavad ka seda jaama. Ühest kohast arendavad nad taastuvenergiat ja teisest küljest parandavad võimekusi energia salvestamiseks," sõnas Tatar.

Lätis on Tatari sõnul taastuvenergia ambitsioon madalam kui Eestis ja Leedus. Samas teevad ka nemad ettevalmistusi, et oma tuuleparkide projektid käima saada. Eesti ja Läti on näiteks arendamas ühist meretuuleparki, mis peaks valmima 2030. aastaks ja mille suuruseks kavandatakse 700 kuni 1000 MW.

Eleringi andmeil toodetakse Lätis tuuleenergiat praegu kokku umbes 93 MWh. Lätis töötab praegu kaks tuuleparki – Grobias ja Ventspilsis. 2025. aastaks peaks maismaatuuleparkide võimsus kasvama 151 MW-ni, 2030. aastaks aga 400 MW-ni. 2030. aastaks peaks lisanduma ka 500 MW eest meretuuleparke.

Kõige rohkem suurendab tuuleparkide võimsust lähiaastail lähinaabritest aga Soome. Soomes kasvab maismaatuuleparkide võimsus praeguselt 2,7 GW-lt 2025. aastaks 7,7 GW-le ja 2030. aastaks enam kui 12 GW-le. Meretuult on 2025. aastal plaanis ära kasutada 42 MWh tunnis, 2030. aastaks aga juba 1,5 GWh.