Konkurentsiamet: kõrged elektrihinnad jätkuvad ka 2022. aastal

Elektriarvesti
Elektriarvesti Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Konkurentsiamet toob oma värskes elektrienergia hinnatõusu analüüsis välja, et hinnatõus on olnud 2021. aasta teises pooles drastiline ja tõenäoline on, et antud kõrgete hindade olukord jätkub ka eesootaval talveperioodil ning nähtavasti ka kogu 2022. aastal.

"Elektrienergia hind Euroopa turgudel on kogu 2021. aasta olnud tõusuteel. Paljuski on see tingitud majanduse taaselavnemisest 2020. aastal tabanud COVID-19 pandeemia tagajärjel toimunud ootamatu elektrienergia tarbimise languse järgselt. 2021. aasta teisest poolest on elektrienergia hinnastõus olnud aga hüppeliselt kõrge, püstitades iganädalaselt uusi rekordeid," kirjutab konkurentsiamet analüüsis.

Amet toob välja, et 2021 aasta jooksul oli ka kõrgem elektrienergia nõudlus kui 2020. aastal – Eestis keskmiselt neli protsenti kõrgem. Nõudluse kasv tuleneb ameti sõnul tõenäoliselt eeskätt majanduse taastumisest koroona epideemia mõjudest, aga mõningal määral ka ilmastiku mõjudest.

Tõusnud on tugevalt ka süsinikdioksiidi (CO2) hinnad, mis tõstavad kogu fossiilsetel energiaallikatel toodetava elektrienergia hinda. 2021 aasta jooksul on CO2 hinnad rohkem kui kahekordistunud.

Ka ilmastik on konkurentsiameti sõnul andnud kõrgetele hindadele oma osa, kuna kuum ja kuiv suvi vähendas Põhjamaade hüdroreservuaaride mahte tugevalt, ning need olid juulis, augustis ja septembris üle 20 protsendi madalamad kui eelneval aastal samal ajal.

Gaasihindade puhul nähakse ameti teatel ette langust 2022. aasta aprillis, mis peaks avaldama positiivset mõju ka elektrihindadele. Seega mõningast leevenemist on elektrihinnas näha ette kevadest 2022, kuid hindade tagasipöördumist varasemale tasemele siiski ei eeldata, vaid pigem stabiliseerub hind kõrgemal tasemel.

2022 aasta tulevikutehingud näevad keskmist hinda Euroopas Saksa forvardturu näitel pigem 90–100 eurot megavatt-tund tasemel ja 2023 aastaks 70–80 eurot megavatt-tund tasemel. Sarnast hinda ennustavad ka Eesti piirkonna tulevikutehingud. Euroopa Komisjoni hinnang on, et käesolev energiahinnatõus on siiski ajutise iseloomuga.

Tulenevalt kõrgetest elektrihindadest tegi amet ettepaneku kehtivate taastuvenergia toetuste ülevaatamiseks. Investeerimisotsuste tegemisel taastuvenergia tootmisesse on üheks kõige olulisemaks teguriks saadav võimalik tulu. Toetust saavate tootjate tulu koosneb kahest elemendist – elektri hinnast ja makstavast toetusest.

Amet toonitab, et riigiabi peab olema ergutava mõjuga, seega, kui elektrienergia börsihind on piisavalt kõrge, võib puududa ka vajadus taastuvenergia toetusmeetme järele. Taastuvenergia tootmisse tehtud investeerimisotsused on lähtunud otsuse tegemise hetkel kehtinud elektri börsihinnast ning võimalikust taastuvenergia toetusest. Konkurentsiameti hinnangul pole põhjust eeldada, et omaaegsetes äriplaanides arvestati elektri hinna olulise tõusuga.

Võrreldes 2020. aastaga on 2021. aastal elektrienergia hind kasvanud 102 protsenti ning seetõttu on võimalik, et taastuvenergia toetuse suurus ei ole enam kooskõlas kunagise toetuse andmise eesmärgiga. Seega soovitas amet üle vaadata kehtivad taastuvenergia toetuse määramise tingimused ja suurused ning viia need seosesse elektrienergia börsihinnaga.

Konkurentsiamet tõi välja, et Eesti ja Baltikumi kontekstis on oluline, et oleks tagatud elektrimüüjatele võimalused oma hulgituru hinnariske tulevikutehingutega efektiivselt katta. See võimaldab elektrimüüjatel pakkuda jaeturul pikaemaajalisi ja madalama määraga fikseeritud hinnaga lepinguid. Kahjuks on konkurentsiamet tuvastanud, et Eestis ei ole vastavatele tulevikutehinguturgude riskimaandusinstrumentide kasutamine piisaval määral võimalik.

Selle põhjuseks on ameti sõnul Soome ja Eesti hinnapiirkondade vahel viimastel aastatel tekkinud pudelikael, mis 2021. aastal ja viimastel kõrgete hindadega kuudel, on eriti süvenenud. Seega ei pääse Eesti ja Baltikumi elektrienergia kauplejad, enam likviidsele Soome turule tulevikuinstrumentidega kauplema.

Olukorra lahendamiseks tegi konkurentsiamet 2021. aasta juunis koos Soome regulaatoriga Eleringile ja Soome elektrisüsteemihaldurile, Fingridile, kohustuseks rajada Soome ja Eesti piirile kiiremas korras täiendavad finantsinstrumendid. Vastav lahendus peaks võimaldama tulevikus elektrimüüjatel paremini maandatud riskidega klientidele fikseeritud elektripakette pakkuda.

Jaeturu osas soovitab konkurentsiamet tarbijatel elektripaketi valimisel väga hoolikas olla. Tarbijate jaoks on oluline hinnata, kas valitud elektripakett on kõige soodsam ning kas on võimalik midagi elektri kokkuhoidmiseks teha. Elektrimüüja vahetus on ameti sõnul Eestis lihtne ja teostub ühe-kahe kuu jooksul sõltuvalt uue lepingu sõlmimise kuupäevast, kuna müüja vahetus saab toimuda kalendrikuu vahetumisel. Konkurentsiamet soovitab tarbijatel võrrelda erinevaid elektrihindasid võrdlusportaalide abil.

Teadlikumalt tarbides on börsihinnaga paketi valinud tarbijal ameti sõnul täiendav võimalus kulusid kokku hoida. Seda näiteks nii, et kõrgema hinnaga tundidel tarbida teadlikult vähem ja suunata oma juhitav tarbimine madalama hinnaga tundidele.

Samuti soovitab amet tarbijatel, kellel ei ole kehtivat elektrilepingut, sõlmida see sobiva elektrimüüjaga. Elektrilepinguta tarbijatele müüakse elektrit üldteenuse korras, kuid selle hind on kõrgem kõigist pakutavatest elektrihinna pakettidest. Tänasel hetkel on ligi 77 protsendil tarbijal sõlmitud elektrileping ja 23 protsenti tarbijatest kasutavad elektrit üldteenuse raames. Sobiva elektrimüüja leidmisel on ameti kinnitusel võimalik saavutada kokkuhoid.

Konkurentsiamet julgustab elektrimüüjaid pakkuma oma klientidele ka aktiivsemalt tarbimise juhtimise võimalusi, mis võimaldaks tarbimise paindlikust arvestada otse päev-ette elektriturule tehtavates pakkumistes. Tegemist on energiasäästu ühe meetmega, millel on ühtlasi tugev potentsiaal kriitilistel ülikõrgete hindadega tundidel hindu turul kõigi tarbijate jaoks oluliselt alla tuua.

Tarbimata elekter planeeritud kujul ja pakkumisena omab elektriturul täpselt sama kaalu kui tootmisvõimsuse pakkumine, aga seda ainult juhul kui vastav pakkumine esitatakse turule ja saab osaleda turu hinna kujunemises. Kui tarbimist vähendada turu väliselt, omab vähendamine ainult energiasäästu konkreetsele tarbijale, kuid pole võimeline mõjutama börsil kujunevat hinda.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: