Tulevikumaailm täis elektrilisi ja nutikaid seadmeid vajab suures koguses materjale ja aineid, mida me seni sedavõrd laialdaselt kasutanud ei ole.

Hinda lähevad näiteks liitium ja vask ning suur metallide grupp, mida nimetatakse haruldasteks muldmetallideks.

Sillamäel asuv Silmet tegeleb just haruldaste muldmetallide ja haruldaste metallidega nagu tantaal ja nioobium.

"Võtame selle metallilise nioobiumi, paneme ta elektronkiireahju, kus sulatame teda elektronkiirega, mille temperatuur on 20 000-25 000 kraadi, sulatame ta ära, puhas metall tilgub alla, ülejäänud kondenseerub ja nii läbi masinate teeme seda olenevalt kliendi soovist kolm kuni kuus korda. Siis saame selle 99,999-protsendilise puhtuse kätte," kirjeldas Silmeti peadirektor Raivo Vasnu.

Puhtus ja nii-öelda kullaproov on selles tööstuses põhiline. Metallkangid lähevad kasutamiseks mitmesugustes sulamites ja ülijuhtides ning näiteks igas Jaapanist ostetud magnetresonantstomograafis on sees 150 grammi Sillamäelt pärit nioobiumi.

Nagu nõukogude ajakapslist pärit tehaselinnaku teistes hoonetes töödeldakse mitmeid haruldasi muldmetalle, mida on vaja näiteks hinnalistesse püsimagnetitesse tuulikutes ja elektriautodes.

Sellise kauba järele kasvab nõudlus lähiajal kordades ja Silmet tahab globaalsest ärist suuremat tükki haarata ning oma tegevust mitmel moel laiendada ning siseneda haruldaste muldmetallide kergema grupi tootmissesse.

Praegu valitseb turgu Hiina

"Tahame alustada muldmetallide keskmise ja raskema grupi eraldamisega, mida hetkel tehakse ainult Hiinas ja loomulikult natukene laiendada ka oma tootevalikut, et tuua osa tarneahelat siia, mis puudutab magnetite tootmist, kui õnnestub," rääkis Vasnu.

Hiinast ei saa haruldastest muldmetallidest kõneldes ei üle ega ümber, sest Aasia riik kontrollib valdavat osa nende kaevandamisest ja tootmisest.

"Ütleme nii, et praegu selle tehnoloogilise pöörde võtmed on hetkel Hiina käes. Nii et kui ühel hetkel ükskõik mis põhjusel Hiinast jäävad magnetid tulemata, siis Euroopa Liidus ühtegi elektriautot ei ehitata," ütles Vasnu.

Läänemaailm on Hiinale sellise positsiooni kätte andnud lihtsalt laiskusest, leiab Silmeti juht.

"Enamuses süüdi on ilmselt laiskus ja mugavus. Hiinas tehakse seda hästi. Neil on ligipääs toorainele, kuna emake loodus on seda toorainet väga ebaühtlaselt maailmas jaotanud. Ja lihtsalt mugavusest-laiskusest on see sinna ära läinud," kirjeldas Vasnu.

Silmet tahab laieneda valdkonnas, mis on strateegiliselt väga oluline. Nii võiks Sillamäe ettevõtte edu olla oluline kogu Euroopale.

Teravneva vastasseisu ajal lääneriikide ja Hiina vahel muutub viimase monopoolne seisund strateegilises valdkonnas läänele üha olulisemaks probleemiks.

Rahvuvahelise Kaitseuuringute Keskuse koosseisuvälise teaduri Andrea Bonelli sõnul kontrollib Hiina kaevandamisest 70 protsenti. "Kui me räägime töötlemisest, siis võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda ettevõtted, mis sellega tegelevad ja peaaegu kõik neist asuvad Hiinas. USA ja Hiina uue globaalse rivaliteedi ajal on tekkinud risk, et neid materjale hakkab nappima ja risk, et Hiina hakkab oma domineerimist kasutama poliitilise surve avaldamiseks," sõnas Bonelli.

Haruldaste muldmetallide leiukohti on maailmas mitmeid

Sõna "haruldane" mõistes haruldased muldmetallid on õnneks petlik selles osas, et neid leidub paljudes kohtades maailmas, räägib Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadur Rutt Hints. Kuigi muidugi on paremaid ja halvemaid kohti.

"Haruldaste muldmetallide osas kahtlemata Hiinal on suur ressurss, aga ka Skandinaavias on neid leiukohti, kus oleks võimalik neid tulevikus saada on, ka meie fosforiit kui võimalik haruldaste muldmetallide allikas, muidugi fosfori tootmise kaasproduktina, kahtlemata me sellest tulevikus räägime. Aafrikas, Austraalias, Lõuna-Ameerikas, neid kohti leidub," ütles Hints.

Haruldasi muldmetalle saadakse reeglina teiste maavarade kaevandamise kõrvalproduktina ja üha olulisemaks muutub kogu praegu kasutuses oleva materjali taaskasutus, näiteks hakkab lõppema esimeste elektrituulikute põlvkonna eluiga, mille materjali saab uuesti kasutusele võtta.

"Haruldane" peab aga paika selles osas, et nende metallide kättesaamine on keerukas ja protsessi käivitamine ajamahukas, sellega kaasneb mõju keskkonnale ja ühiskonnale.

Euroopa ei peaks selliseid probleeme püüdma taas arenguriikide kaela lükata.

"Euroopa peaks ise rohkem kaevandama enda ressursse ja omal maal, kus inimõiguste tagamine on kaitstud ja kus on väga kõrged keskkonnanormid tegutsemisel ja kaevandamisel. See ilmselt ei kõneta eurooplasi väga täna, aga see võib olla ainuke võimalus Euroopa majandust konkurentsivõimelisena hoida," rääkis Hints.

Tehnoloogia muutub, aga võitlus ressursside pärast ja vajadus tarku valikuid teha, jääb.