Statistikaameti andmetel tõusis korterite hind Eestis võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 16,6 protsenti ja majade hind koguni 19,5 protsenti.  Viimati oli eluaseme hinnaindeks, mis näitab ruutmeetrihindade muutust,  praegusest suurem 2014. aastal.

"Hinnad on läinud kalliks ja on läinud selle aasta algusest. Praegu lõppu näha ei ole. Üks tegur on kindlasti see, et objekte on vähe, kinnisvaraturg on väga hõredaks jäänud, pakkumiste arv on vähenenud. Teine tegur on inflatsiooniootus, et kui ma täna ei osta, mis siis homme saab," lausus kinnisvarabüroo Raid & Ko maakler Silver Sellik.

Hinda dikteerib Tallinn, kus Swedbanki andmetel on keskmine eluasemelaenu suurus 119 000 eurot, samas kui Ida-Virumaal on see 39 000 eurot. Kuid pealinna elanike netopalga kasv oli kolmandas kvartalis üle kahe korra aeglasem kui kinnisavara hinnatõus. Seetõttu muutub madalama sissetulekuga inimestele eluaseme soetamine üha vähem taskukohaseks.

Kui laenuvõtjate keskmine sissetulek oli 2600 eurot, siis sissetulekugrupis 1000 kuni 1500 eurot vähenes laenuvõtjate arv kolm protsenti.

"Rohkem on ära liikunud inimesi sissetulekugrupist 1500 ja rohkem ja kõige enam on kasvanud laenuvõtjate grupp, kelle sissetulek on üle 3000 euro. Siin on üks oluline nüanss: nendes gruppides on toodud koos nii üksi kui ka kahekesi laenu võtvad inimesed," lausus Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Eesti Panga andmetel kasvas enne koroonakriisi kinnisvara hind aastaid sama kiiresti kui sissetulekud ehk kinnisvara ostujõud jäi suhteliselt samale tasemele.

"Viimane aasta on kinnisvarahinnad kasvanud kiiremini kui sissetulekud, mis võiks ju tähendada seda, et taskukohasus on halvenenud. Teine pool on see, et enamus inimesi ostavad kinnisvaralaenuga ja konkurents pangandusturul on mõnevõrra suurenenud, eluasemelaenu tingimused on mõnevõrra leevenenud, intressimäärad on natuke alanenud ja see on mõnevõrra tasakaalustanud seda" rääkis Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Järgmisel aastal jääb kinnisvara hinnakasv samuti kõrgeks.

"Kuna me ennustame ligikaudu kaheksaprotsendist sissetulekute kasvu, samas me teame, et pakkumiste pool on kinnisavara puhul tagasihoidlik, siis kinnisvarahindade kasv võib olla mõnevõrra kiirem kui sissetulekute kasv, jäädes umbes 10 protsendi juurde," ütles Raudsaar.