Eesti loodab Leeduga elektriimpordi osas kokkuleppele jõuda

Foto: Elering

Eesti loodab jõuda Valgevene tuumajaamast pärit elektriimpordi pärast muretseva Leeduga kokkuleppele, kuid kinnitab, et saab hakkama ka siis, kui Leedu peaks astuma drastilisi samme, mis võiks viia Venemaalt tuleva elektriimpordi peatumisele.

"Me oleme Leedule juba päris palju vastu tulnud. Pole nii, et Eest ja Läti poleks Leedu muresid üldse kuulanud," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminster Taavi Aas kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis+".

Ta viitas sellele, et Eesti ja Läti on vähendanud Venemaaga elektrikaubanduse mahtu, nõuavad Venemaalt ostetavalt elektrienergialt sertifikaate, mis tõendaks, et see ei pärine Valgevene tuumajaamast ning ka võrgutasusid.

"Seega oleme tulnud Leedule juba palju vastu, et piirata Valgevene elektri jõudmist meie turule. Oleme valmis veel rohkem vastu tulema, aga küsimus on selles, kus on see piir, kuna Venemaal võib huvi [Balti riikidele elektri müümise] kaududa ja siis ka liinid tööst maha võtta," rääkis Aas.

Kolmapäevane Eesti Ekspress kirjutas, et Leedut pahandab Eesti ja Läti elektrikaubandus Venemaaga, mille raames võib Balti riikide turule jõuda ka Valgevene tuumajaamas toodetud elekter. Leedu näeb oma piiri lähedal Valgevenes sügisel käivitatud Astravetsi tuumajaamas julgeolekuohtu.

Eesti süsteemioperaatori Elering juht Taavi Veskimägi kinnitas samas saates, et kui ka Leedu peaks astuma samme, mille järel Venemaa võiks katkestada elektriühendused Balti riikidega, siis see ei tähendaks meie jaoks elektrikatkestusi. "Oluline on öelda, et mida iganes Venemaa teeb, jäävad meil tuled põlema. Eesti suudab koos oma Balti naabritega igal juhul elektrivarustuse tagada," ütles Veskimägi.

Ta selgitas, et Balti riigid on kokku leppinud lahutada ennast kolmandate riikide (ehk Venemaa ja Valgevene - toim.) elektrivõrgust alates 1. jaanuarist 2026 ja ühineda EL-i riikide elektrivõrguga ning praegu käib arutelu selle nelja aasta üle, kuidas sinnani jõuame. "Vaja on vaadata, et me ei võtaks selliseid riske, mis ohustaks elektrivarustust. Seeõttu oleme otsustanud, et vaja on 2026. aastani jõuda rahumeelse lahutusega. Mitte nõusid vastu seina puruks visata. Ilmselt on Leedu riskivalmidus suurem kui meil ja Lätil," rääkis Veskimägi.

Minister Aas kinnitas neljapäeval algava Leedu peaministri Ingrida Šimonyte Eesti-visiidi eel, et Eesti on valmis Leedule ka veel vastu tulema, kuid ei täpsustanud siiski, milles see võiks seisneda.

"Küllap see [küsimus on] paljuski ka Leedu sisepoliitikaga seotud. Me mõistame, et see mis tuumajaamadega on toimunud, on Leedu jaoks probleem, seda me ei eita. Aga oleme juba Leedule vastu tulnud kaubanduse vähendamise ja Valgevene elektri mitteostmisega. Ma arvan, et Eesti ja Läti on juba päris palju teinud ja valmis veelgi tegema, aga kuskil on piir, milles tuleb kokku leppida," rääkis Aas. Ta lisas, et kokkuleppe kohaks on kaubanduse osakaal Venemaaga.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: