Riigikogu liige Kravtšenko Krimmist: kaarte on erinevaid
Kui riigikogu selle aasta viimane istung lõppes, läksid saadikud lõbusa sumina saatel jõulukingiks saadud mett proovima. Aga keskerakondlane Igor Kravtšenko peatus 15 minutiks ja andis rahvusringhäälingule ühe oma harvadest intervjuudest. Kravtšenko ei tõtta sõnadega, pigem mõtleb enne ütlemist hoolega järele.
3. mail seisis meeleavaldaja Daniel Rüütmann Toompea lossi ees ja vestles politseinikuga. Siis tulite teie oma Volvoga, sõitsite suure hooga tema poole, kuid hetk enne Rüütmanni jäi auto seisma. Siis sõitsite veel pisut edasi meeleavaldajale vastu jalgu. Paljudele Eesti inimestele läks see väga hinge. Mõni nimetab seda müksamiseks, teine otsasõiduks meeleavaldajale. Kuidas te nüüd tagantjärele ennast sellega seoses tunnete?
Ma ei oskagi kommenteerida. Kahetsen, et selline vahejuhtum on nagu toimunud.
Tahaks loota, et edaspidi selliseid asju ei juhtu ja kõik, mis sellega seotud, jääb selle aasta sisse.
Ega teil oli endal ka päris ehmunud nägu peas, kui te sealt autost lõpuks välja tulite. Mismoodi see juhtus või mis teil mõttes käis, kui jäite selle meeleavaldaja juures seisma? Närv viskas mustaks?
Nii mina kui politsei käsitleb seda õnnetusjuhtumina. Ja seetõttu olingi, olingi närviline, jah.
Inimene seisis ees ja ei läinud eest ära ja ega see foon oli ka selline närviline. Ikkagi käisid meeleavaldused.
Jah, ja tähelepanu oli teise inimese peale suunatud ja seda ma esialgu ei märganudki.
Te ei näinudki, et ta seal ees oli?
Tähelepanu oli tema seltskonnakaaslasele suunatud, jah.
Aga te alguses enne otsasõitu jäite seisma tema ees.
No siin on mängus ka auto tehnilised eripärad, ma ütleks nii. Turvasüsteemid.
No hea siis, et suuremat õnnetust ei juhtunud.
Olen teiega nõus.
Ja siis mõtlesite, et miks see auto seisma jäi, vajutasite gaasi ja siis auto uuesti pidurdas?
Ei, päris nii see ei olnud, aga no need on tehnilised asjad, ei tahaks nagu jõuluajal selliseid asju siin arutada.
Kas siis auto ise vajutas gaasi või ikkagi teie jalg vajutas?
No õnneks Volvo on suhteliselt turvaline auto nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele.
Sõitsite otsa. Mis siis edasi sai?
Kas sõitsin või mitte, see on selline...
No mõni ütleb, et proovisite alla ajada, mõni väga hoogne inimene, ütleb, et suisa tapmiskatse.
Kõikidel on õigus oma arvamusele.
Kuidas teil muidu poliitikas läheb? Te olete selles mõttes eriline parlamendisaadik, et ega te väga siin sõna ei võta. Kus see päris töö siis riigikogus käib või kus teie seda Eesti elu ikkagi järk-järgult paremaks teete?
Põllul, ikka põllul, minu puhul siis Tallinnas, eriti Mustamäel.
Mismoodi see käib? Riigikogu liikmena lähete Toompea lossist välja, istute oma Volvosse, sõidate Mustamäele. Kuidas seal siis elu paremaks tegemine käib?
Ma suhtlen valijatega. Kuulan neid, püüan aidata.
Tooge mõni näide ka. Muidu lugejad mõtlevadki, et see riigikogu töö käib ainult siin, Toompea lossis hääletustel ja aruteludel. Aga ma saan nüüd aru, et tegelikult käib ikka väljaspool kah see valijate aitamine.
No et siin midagi korda saada, tuleb ka rahva ootusi teada.
Mis see rahvas ootab?
Head ja paremat ikka.
Te ütlesite, et proovite aidata oma valijaid. Mis on viimane asi, mille üle olete tõsiselt uhke, mille kohta tunnete, et te ei istu siin riigikogus tühja?
No sellise koridorivestluse raames nagu ei tule pähe küll midagi.
Te olete ka suur välispoliitikahuviline. Te kuulute nii paljudesse erinevatesse toetusrühmadesse ja see on ka tihtipeale inimestele arusaamatu, mis seal toetusrühmadest tehakse. Näiteks, mis töö käib Eesti-Türkmenistani toetusrühmas?
No kahjuks selle töörühmaga on niimoodi, et ei õnnestu teatud põhjustel edasi liikuda.
Aga millega võiks edasi liikuda?
Ma arvan, et piirilepinguga ehk siis Venemaaga parlamentidevahelise sõprusrühma raames võiks edasi liikuda.
Just Venemaa suursaadik ütles, et Eesti ikka peab astuma selle esimese sammu, viima piirilepingu ratifitseerimise esimesena riigikokku, et siis saaks nii-öelda hoo sisse.
No kõigepealt tuleks suhelda ja vastvalitud Vene parlament moodustab sarnase sõsarrühma ja siis vaatame, et äkki õnnestubki kokku saada ja arutada seda asja.
Mille taga see piirileping seisab?
Hea küsimus, ma arvan, et ikkagi suures mõttes suhtlemise taga.
Kuidas seda parandada?
See ongi tänapäeva ühiskondade probleem, et kõik on kinni suhtlemises ja suhtumises. Püüame suhelda ja siis vaatame, mis edasi saab.
Aga Venemaa ei taha väga hästi suhelda.
Ma arvan, et nemad tahavad.
Aga meie ei taha?
Ma arvan, et mõnel mehel võiks rohkem julgust olla. Ma ei hakka nimesid nimetama. Keegi võiks seda suhtlust vedada.
Ma arvan, et parlamendil võiks siin suurem roll olla. Ja loodan, et nüüd peale Venemaa parlamendivalimisi on šansse rohkem.
Mis te arvate, kas Venemaa läheb Ukrainale suuremate jõududega kallale?
Ei usu, ega Venemaa ei ole sellest huvitatud.
Aga kas nad Krimmi annavad tagasi?
Ei usu. Suurriikidel, nagu on Venemaa, on omad poliitilised, geopoliitilised huvid. Ja see on üks nendest.
Aga sellega te olete iseenesest nõus, et Krimm tegelikult on Ukraina oma?
Keeruline küsimus, millele ma vastata ei tahaks praegu.
Miks see keeruline on?
No on keeruline.
Ei ole ju! Mina olen sünnist saadik kaardi pealt vaadanud, Krimm on Ukraina oma.
On, kaardi peal on. Aga kaarte on erinevaid, kahjuks või õnneks.
Te olete ka Eesti-Valgevene toetusrühma esimees? Mida peaks Euroopa tegema, et Lukašenko oma tembutamise ära lõpetaks?
Ma arvan, et selle survestamise peale ei juhtu midagi. Jällegi küsimus on suhtlemises.
Öeldakse, et ta ei ole legitiimne riigipea. Temaga ei saa ju suhelda.
Tema enda arust on.
Aga teie arust?
Aga kui keegi Euroopa riigijuhtidest ei tunnista, siis ei tunnista. Ja tegelikult ju valimistele ka ei ole vaatlejaid saadetud.
Aga eks sealt neid signaali tuli ikka palju, et need valimised olid võltsitud.
No kas olid? Selleks oleks pidanud kohale minema ja vaatlema.
Ma näen, et teie ei võta hea meelega omaks baaskonsensuseid. Te olete selline oma peaga mõtleja?
No mõnes mõttes pean teiega nõustuma, aga no mis asi on baaskonsensus? Kes on selleni jõudnud?
Kuidas teil niimoodi riigikogus on? Ega teie vaated ju isegi keskerakondlaste vaadetega välispoliitika mõttes väga palju ei ühti.
Ei ole teiega nõus.
Arvate? Et see Krimmi küsimus, Valgevene küsimus ja nii edasi, et ikkagi neid, kes usuvad, et seal on mingi hall ala, neid on rohkem? Lihtsalt teie julgete välja öelda?
Mitte ainult mina, mul on päris mitu sellist kolleegi, kes julgevad nagu sel teemal oma peaga mõtelda ja natuke vastuvoolu ujuda. Aga selles mõttes, et Eesti riigil on ju ühtne välispoliitika ja sellega me oleme nõus.
Tuleme selle kevadise meeleavalduse juurde tagasi. Mille eest te täpselt 400 eurot trahvi saite?
Ma pean tunnistama, et viimased ajad olid nii kiired, et ise ei lugenud ka läbi seda protokolli. Maksin ära ja tasusin ka ekspertiisi tegemise kulud.
Hiljem öeldi, et pärast sellist juhtumit ei saa riigikogus edasi töötada. Veel kunagi pole juhtunud, et parlamendiliige sõidab meeleavaldajale otsa ja on oma ametis edasi.
No kas sõidab meelega otsa, see on teie käsitlus. Tegelikkus on midagi muud.
Sõnastame teistmoodi. Kas sellise hooletuse järel poliitik sobib veel parlament?
See on valijate otsustada ja valijad otsustasid niimoodi. Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel otsustasid nad samuti, et tegelikult sobib.
Kuidas te oma poliitilist tulevikku näete? Kas parlament on lagi või ikkagi on neid kohti, kus saab Eesti rahvast veel rohkem teenida?
Ma arvan, et kohalik tasand on pigem see, mis mulle rohkem meeldiks.
Miks?
Seal saab töövilju kiiremini näha ja ma arvan, et see abistamise moment on ikka käega katsutav.