Millega aga alates märtsist täpselt tegelenud oleme? Kevadel kutsusin vaimse tervise ja psühholoogilise abi parema kättesaadavuse tagamiseks sotsiaalministeeriumi juurde kokku valdkondade ülese vaimse tervise staabi ning suunasime valitsusega vaimse tervise teenustele lisaeelarvest 2,85 miljonit eurot ja kohalikele omavalitsustele tugiteenuste pakkumiseks 15 miljonit eurot.

Sügisel avasime esimese toetusmeetme kohalikele omavalitsustele vaimse tervise alaste teenuste pakkumise laiendamiseks ning kogukonna psühholoogi palga- või juhendamiskulude katmiseks.

Meetme teine voor avatakse algava aasta alguses ja niisamuti alustab jaanuarist sotsiaalministeeriumi juures tööd vaimse tervise osakond. Staabi töö tulemusel joonistus selgelt välja vajadus valdkonnas süsteemselt ja teaduspõhiselt, ning mitte projektikorras töötada.

Covid-19 viirusega kaasnenud kriis on toonud väga teravalt välja meie ühiskonna probleemkohad. Eestimaa elanike vaimne tervis ja selle turgutamis- ning toetusvõimalused, või õigemini nende nappus, on osa neist.

Kriisis asenduvad argipäevased stressifaktorid palju elulisemate muredega ning teadmatus ja hirm tuleviku ees suurenevad. Stressireaktsioon ootamatutele ja kontrollimatutele olukordadele on normaalne ja muudab inimesed ootuspäraselt ärevamaks, küll aga on tähtis mõista, et kui ühiskond tervikuna hakkab ühel hetkel kriisiseisundist väljuma, siis need, kelle vaimne tervis on saanud tugevamalt lüüa, vajavad jätkuvat professionaalselt ja asjatundlikku abi.

Kitsaskohti vaimse tervise teenuste osutamisel on olnud aastaid ja seetõttu töötamegi täna selle nimel, et koroonakriisi foonil jõuaks abi rohkemate inimesteni ning et oleksime valmis ka inimeste väsimusest tulenevate vaimse tervise pikemaajaliste mõjudega toime tulema.

Spetsialistide nappuse leevendamiseks rahastame näiteks suuremas mahus nii kliiniliste psühholoogide kui psühholoog-nõustajate ehk nn kogukonnapsühholoogide kutseaastat nende poolt pakutavate teenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Jätkame ka üleriigilise vaimse tervise abiliini ja veebinõustamise tegevustega ning jätkub ka hingehoiuteenuse osutamine hoolekandeasutustes ja laste vaimse tervise keskustes pakutavate teenuste kvaliteedi arendamine.

SA EPIfondi kaudu toetatakse ka psüühikahäiretega inimestele ja nende lähedastele tugigruppide loomist ja kriisikaardi koostamise nõustamist. Ideaalseid lahendusi pole muidugi olemas ning nüüdki välja töötatud meetmed ja plaanid vajavad aega, et mingeid eduvilju kandma hakata, küll aga sai sel aastal valdkonna edasiseks arenguks tugev vundament laotud. See võimaldab meil järgmisena palju laiaplaanilisemate probleemidega rinda pistma hakata.

Viimased kaks aastat on olnud rasked paljudele. Nii neile, kes on pandeemia tõttu kaotanud töö kui ka neile, kelle vastutuskoorem on hüppeliselt kasvanud. Ka neile, kelle puhul kriisis mitmed riskifaktorid lihtsalt ebasoodsalt kokku langenud. Viimaste hulka kuuluvad meie noored.

Võrreldes kriisieelsete rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemustega raporteeris kriisi ajal kaks kuni kolm korda suurem hulk Eesti elanikke suurel määral depressiooni, ärevuse ja vaimse kurnatuse sümptomeid.

2021. aasta detsembris tunnistas 73 protsenti elanikest, et on viimase 30 päeva jooksul kogenud stressi, 27 protsendi enda sõnul suurel või väga suurel määral. Need arvud on näited sellest, et tegeleda tuleb nii inimeste kohese abistamisega, igapäevase toimetuleku toetamisega kui valmistuma pikemaajaliseks suurenenud abivajaduseks.

Loomulikult on selle kõrval äärmiselt oluline panustada jätkuvalt ka ennetustöösse kui kõige tõhusamasse ja kuluefektiivsemasse inimeste vaimse tervise toetamisse. See 2022. aasta alguses alustava sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna töö peamine sisu olema saabki.