Kaitseministeerium: venekeelsed võitlejad liiguvad Malis ringi

Malis teeniv Eesti jalaväerühm oma viimases patrullis
Malis teeniv Eesti jalaväerühm oma viimases patrullis Autor/allikas: Kaitseväe peastaap

Eesti kaitseministeerium kinnitab, et Malis liiguvad ringi Venemaalt pärit võitlejad. Kas tegemist on Vene Föderatsiooni esindajatega või Wagneri palgasõduritega, ministeerium luureandmetele viidates ei kommenteeri. Samal ajal, kui Putini mõjuvõim Malis kasvab, on riigi suhted muu maailmaga vabalanguses, sest võimu haaranud kolonelid ei plaanigi seal tsiviilvõimu taastada.

Alates detsembri keskpaigast on tulnud üha enam teateid selle kohta, et Malis tegutsevad Venemaalt pärit relvastatud grupid. Prantsusmaa väljaanne Le Monde kirjutab oma allikate põhjal otsesõnu, et läinud nädalal sai Malis surma üks ning vigastada kolm Vene eraturvafirma Wagner võitlejat. Seda, et Venemaalt tulnud sõdurid Malis tegutsevad, ütleb ka kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton.

"Me ei saa otseselt ei kinnitada ega ümber lükata seda, et tegemist on Wagneri võitlejatega," sõnas Duneton. "Sellepärast, et riigid üldiselt oma luureinfot ei kinnita ega lükka ümber."

Tema sõnul on venelasi nii Mali pealinnas Bamakos kui riigi keskosas. Prantsuse meedia teatel on väidetavaid Wagneri sõdureid lisaks pealinnale nähtud Burkina Faso piiri lähedal ning Timbuktu linnas.

Viimases tegutseb muu hulgas ÜRO rahuvalvemissioon MIMUSMA. Eestlastele saigi too linn tuttavamaks paar aastat tagasi, kui MIMUSMA raames Timbuktus viibinud kaitseväelane seal vanasse konteinerisse Eesti sauna ehitas.

Tuuli Dunetoni sõnul külastavadki Venemaalt pärit üksused praegu erinevaid piirkondi ning tutvuvad kohalike oludega. "Vaatamaks, et millised võimalused neil kohapeal toimetamiseks ja tegutsemiseks on," selgitas Duneton.

"Nende eesmärk on ilmselt üleüldse saada aru, milline on maastik, millised on erinevad tegijad konkreetsetes piirkondades, olgu need siis kohalikud elanikud või ka erinevad terrorismiorganisatsioonid. Ilmselt kaardistatakse ka seda, millised on teised rahvusvahelise kogukonna esindajad antud piirkonnas."

Milleks venelased maad kuulates valmistuvad, sõltub Dunetoni sõnul suuresti sellest, missugune on nende ja Mali üleminekuvalitsuse vaheline kokkulepe.

"Üks võimalus on see, et liitutakse terrorismivastasesse võitlusesse koos Mali kaitseväe üksustega. Teine võimalus on see, et soovitakse ka anda teatud väljaõpet Mali kaitseväelastele," loetles Duneton ning tuletas meelde, et Venemaa on Malile aastate jooksul müünud nii relvi kui ka näiteks helikoptereid.

"Võib ka olla see, et nad liiguvad nendega Malis ringi ja toetavad Mali üksusi koos nende võimetega, mis nad varem Malile on müünud"

Eesti lahkumisega ei kiirusta

Septembris, enne seda, kui riigikogu asus pikendama Eesti vägede mandaate Malis tegutsemiseks, ütles kaitseminister Kalle Laanet, et kui sealne valitsus hakkab Wagneriga koostööd tegema, toob Eesti oma väed koju. Riigikogu riigikaitsekomisjon saab Mali teemal põhjalikuma ülevaate neljapäeval.

Pühapäeval Õhtulehele antud kommentaaris Laanet enam nii jõuline polnud. "Ega seda Wagnerit nüüd nii väga seal sees ei ole. Kui ühe Wagneri sõduri saabas on Mali territooriumil, siis kas Wagner on kohe Malis sees? Mali territoorium on lihtsalt sedavõrd suur," rääkis Laanet Õhtulehele.

Tuuli Duneton ütles, et kõik otsused võimaliku Malist lahkumise või väljaõppe ajutise peatamise kohta tehakse koostöös liitlastega. "Me ei soovi anda Venemaale ka Malis kiiret võitu. Nii et tegelikult sõltuvalt olukorrast ja julgeolekuhinnangust otsustame me iga kord eraldi."

Ehkki Prantsusmaa kavatseb oma vägede hulka Malis vähendada, jääb riiki endiselt üle 2000 prantslase. MIMUSMA operatsiooni raames viibib riigis üle 12 000 rahuvalvaja. Neist suurem osa pärineb Aafrika riikidest, kuid ka Saksamaa on saatnud Malisse üle 400, Suurbritannia üle 200 ning Hiina samuti üle 400 rahuvalvaja.

Prantsuse väljaanded teatavad, et Vene võitlejaid võib Malis olla 300-400 ringis. "Tuleb jälgida seda, kuivõrd edukas saab olema Vene päritolu sõdurite tegevus Mali riigi territooriumil, sest et erinevad kogemused teistest riikidest on näidanud, et esimeste hukkumiste korral ja ka väga rasketes tingimustes ei saa nad alati hakkama ja nad pigem tõmbuvad kiiremini kui aeglaselt rasketest konfliktikolletest tagasi," sõnas Duneton.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on mõne nädala jooksul kaks korda helistanud Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Mõlemal korral on hiljem märgitud, et lisaks Ukrainale vestlesid riigijuhid ka Mali teemadel.

Dunetoni sõnul teatas Macron Putinile, et Euroopa seisab Saheli piirkonnas oma julgeolekuhuvide eest. "Ning et me soovime seda ka tulevikus jätkata, sest me näeme, et see on ainus tõhus võimalus selleks, et stabiilsust riiki juurde tuua. Ja et Venemaa ei peaks otsima võimalusi Euroopa riikide tegevust selles piirkonnas õõnestada."

Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse ECOWAS liikmesriikide juhid kohtumisel Ghana pealinnas Accras Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Servais Mahouena/Ivory Coast Presidential Press Service

ECOWAS karistab Mali huntat isolatsiooniga

Õõnestamisega näeb tublisti vaeva ka Mali üleminekuvalitsus. Pärast seda, kui kohalikud kolonelid 2020. aasta suvel võimu haarasid, lubasid nad pooleteise aasta jooksul juhtimise tsiviilvõimule üle anda. Läinud aastal tagandas kolonel Assimi Goita ajutise presidendi ning tänavu veebruariks lubatud valimistest hakati seejärel üha vähem rääkima. Aasta lõpus tõmmati plaanidele ametlikult kriips peale.

"Ja põhimõtteliselt on siis plaanis hetkeseisuga presidendivalimised korraldada alles 2026. aasta jaanuaris ja parlamendivalimised 2025. aasta jaanuaris," sõnas Duneton.

Lääne-Aafrika riikide majandusühendus ECOWAS reageeris sellele teatele karmilt. Pühapäeval kogunesid viieteistkümne riigi juhid Ghana pealinnas Accras. Ehkki Mali esindajad selgitasid, et koroonaviirus ning riigis tegutsevad terroristid ei lase valimisi korraldada, keegi seda juttu tõsiselt ei võtnud.

Sisuliselt määrati Mali isolatsiooni. Nii maismaa- kui õhupiirid Maliga suletakse. ECOWAS-i riigid, kelle hulka ei kuulu Mali naabritest vaid Alžeeria ja Mauritaania, peatavad riigiga kaubavahetuse. Edaspidi võib kaubelda ainult esmatarbevahendite, bensiini, elektrienergia ja ravimitega. Ühtlasi külmutatakse riigi varad kohalikes kesk- ja kommertspankades.

ECOWAS-i avalduse järgi ollakse valmis sanktsioone järk-järgult lõdvendama vaid juhul, kui Mali näitab ette  vastuvõetava ajakava valimiste korraldamiseks ning tõestab, et on valmis seda ajakava järgima.

Üleminekuvalitsuse pressiesindaja ilmus esmaspäeva hommikul Mali riigitelevisiooni eetrisse, palus malilastel rahulikuks jääda, kuid valimistest ei rääkinud. Tema teatel on ECOWAS-i sanktsioonid ebaseaduslikud ning valitsus plaanib neile jõuliselt vastata. "Mali on juba otsustanud kutsuda tagasi oma ECOWAS-i liikmesriikides akrediteeritud suursaadikud ja sulgeda oma maa ja õhupiirid asjaomaste riikidega," lisas valitsuse kõneisik.

Tuuli Duneton usub, et sanktsioonidest on abi ning kauaoodatud valimised toimuvad kardetust varem.  "Jõuline on küll välja öelda, et me isoleerime ennast meid ümbritsevatest majandussuhetest, aga teatud hetkel hakkab see mõjutama inimeste igapäevaelu ja tekitama veel suuremat survet üleminekuvalitsusele," sõnas Duneton.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: