"Brüsselis vaadatakse nendele asjadele nii, et miks ei ole Euroopat laua taga kui räägitakse Euroopa julgeolekust. Miks ei ole vähemasti neil esimesel kahel päeval," ütles Värk.

"Põhjuseid sellele on ju sisuliselt kaks – kui suvel soovisid Prantsusmaa ja Saksamaa Venemaaga dialoogi pidada, siis seisid sellele vastu Euroopa Liidu idapoolsed riigid eesotsas Eestiga. Teine põhjus on see, et praeguse laua taha ei oleks ka Euroopa Liidul kedagi saata, sest Euroopa Liidu kõrgel välisesindajal ei ole sellist mandaati või võimu seal laua taga rääkida. Seepärast tehaksegi Euroopa Liidu välispoliitikat Euroopa Ülemkogul ja pealinnades. Pealinnad tegelikult Venemaaga dialoogi peavad," lisas Värk.

Kolmas vaade on Värgi sõnul NATO vaade. "See on see, millest rääkis täna Jens Stoltenberg. Ehk, et Venemaa muresid ollakse valmis kuulama. Kolmapäeval, kui NATO ja Venemaa kohtumine toimub, soovitakse rääkida ja mitte ainult sel nädalal, vaid Stoltenbergi sõnul olekski kohtumine edukas siis kui kohtutaks ka edaspidi ja suudetaks ära hoida suurem konflikt," rääkis Värk.

"Samuti aga on NATO-s teistsugune lähenemine, ehk kui Venemaa soovib näiteks rünnata mõnda NATO liikmesriiki, siis vastus saab olema sõjaline ja ülekaalukas. Ning kui soovitakse laiendada rinnet Ukrainas, siis vastus on poliitiline ja majanduslik ja see vastus saab olema ka Stoltenbergi sõnul väga tõsine. Nii, et Brüsselis on nendele läbirääkimistele täna, homme ja üldse sel nädalal väga palju erinevaid vaateid, aga põhiline mure on see, et miks ei ole Euroopat laua taga, kui räägitakse Euroopa julgeolekust," märkis Värk.