Ligi: riik on teinud väga halvad otsused

Foto: ERR

Riik on energiahindade kompenseerimisel teinud väga halvad otsused, näiteks ei peaks võrgutasu või aktsiiside kompenseerimine olema universaalne, ütles "Esimeses stuudios" Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi.

Ligi sõnul jagatakse toetusi praegu liiga lausaliselt ning pigem maksab riik inimestele peale, et tarbimist samas mahus jätkata, mitte ei aita neid, kellel abi tõesti vaja on.

"See inimeste ring, kes saab toetust ühe hinna (elektri hinna – toim.) põhjal, ei saa olla 800 000 (inimest), andke andeks. /.../ Praegu on nii, et eratarbimine võetakse riigi kulule, see läheb kallimaks. /.../ Kaks kolmandikku inimestest on järsku toetuse saajad, selleks ei saa ükski riik valmis olla. Praegu makstakse toetust kõigile, et nad rohkem tarbiksid. Toetusi võib maksta keskklassile säästmiseks, vaesematele hakkama saamiseks. Keskeltläbi ei ole see probleem kõikehõlmav. keskklass ei vaesu sellest ühest arvest," lausus Ligi.

Ligi sõnul on elektri vabaturul pikalt madalal püsinud hinnad pigem praeguse olukorra kurja juur ning põhjustanud selle, et vahepealsed investeeringud võimsustesse on jäänud tegemata, sest ettevõtjatel pole selleks olnud stiimulit.

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder märkis, et valitsuse kummalised otsused, näiteks energiahindade osaline kompenseerimine, mida tehakse läbi omavalitsuste ning mida ta nimetas kõige bürokraatlikumaks ja ebaefektiivsemaks viisiks, pole olnud piisavad. Seederi viitas ühe lahendusena Isamaa esitatud elektrituru reformimise plaanile, mis lubaks kodu- ja väiketarbijatel börsiväliselt elektrit osta.

"Olukorras, kus meil ei ole vabaturgu, on reguleeritud hind täiesti norm. Kui üle poole Eesti rahvast peaks kvalifitseeruma abikõlblikuks ja käima taotlustega kohalikes omavalitsustes, siis see bürokraatlik mehhanism ei ole lahendus ei hetkel ega ka jätkusuutlik pikas perspektiivis," lausus ta.

Ligi sõnul ei ole ka Isamaa väljapakutu lahendus.

"See varjab probleemi ja süvendab seda. Probleem on investeeringute ja võimsuste puuduses. Helir väidab, justkui oleks meil võimalik oma tootmisega rahuldada Eesti vajadus. Ei ole – vanad põlevkivijaamad on amortiseerunud ja kümnendi lõpuks kukub välja veel üks ports neid. Punkt kaks: see on vastuliikumine jätkusuutlikule tootmisele, kui me irduksime börsist ja hakkaksime põlevkivist tootma. Börs on meie võimalus elektrit saada üldse, ükskõik kui vihased me selle peale ei ole," lausus Ligi.

Seederi sõnul ei olegi eesmärk elektribörsilt lahkuda, vaid valikuvabadus väike- ja kodutarbijatele. "See ei mõjuta ka börsi toimimist, sest Eesti osa tarbimisest on nii marginaalne," lausus ta.

Ligi sõnul on lahendus ühine pühendumine rohepöördele ning uute sellele vastavate tootmisvõimsuste loomine. Praegune erakordselt kõrgete hindadega periood ei tohiks tema sõnul panna kiirustatud otsuseid tegema.

"Kolme kuu pealt ei saa teha järeldusi, et me oleme kõik vaesunud ja meie enda maksudest hakkame kõiki rikkaks maksma. See ei ole võimalik. See ei ole Münchausen, et tõstame iseenda maksudest end hindadele järele. Ei ole nii, me peame tegema valikuid, mida teha ühiselt: energiapööret peame tegema ühiselt, ühine on ka see, et nõrgemaid aitame, aga kõiki aidata isiklikke arveid maksta, see ei ole jätkusuutlik. Meil ei ole ka eelarvelisi võimalusi," lausus Ligi.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Esimene stuudio", saatejuht Andres Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: