Siemens Energy ehitab Eleringile 83 miljoniga kolm sünkroonkompensaatorit
Hankel odavaima pakkumise teinud Saksamaa kontsern ehitab aastaks 2024 Eestile kolm elektrisüsteemi sünkroonkompensaatorit, esimese, Püssis asuva jaama ehitustööd juba käivad.
Eleringi hanke, mille ettevalmistusele kulus seitse kuud ning järgnenud protsessile veel viis kuud, võitis Siemens Energy, kelle pakkumus oli odavaim, 83,5 miljonit eurot. Kalleim pakkumus ületas Eleringi teatel seda viiekordselt.
Hanke maksumust hinnati kolmes osas – lisaks ehitusmaksumusele võeti arvesse ka hoolduskulusid kaheksa aasta vältel ja käitamiskulusid seadmete kogu eluea jooksul.
Mullu detsembri keskel sõlmis Elering Siemensiga ehituslepingud.
Sünkroonkompensaatorid paigaldatakse kolme Eleringi 330 kV sõlmjaama: Püssi, Kiisa ja Viru alajaama. Asukohad valiti välja analüüsiga. Püssi sõlmjaam valiti põhjusel, et see asub EstLink 2 Eesti-poolse alguspunkti lähedal, Viru alajaama valikul mängisid rolli selle läheduses asuvad Narva põlevkivijaamad, mis ühel hetkel sulguvad ning seetõttu on vaja sellesse piirkonda täiendavat pingereguleerimistuge. Kiisa valiti asukohaks seetõttu, et seal asuvad kaks Eleringi avariireservelektrijaama.
Kui kunagi peaks teoks saama kõige mustem võimalik stsenaarium, kus kogu riigi energiasüsteem kukub kokku ning Eesti mattub pimedusse, siis just Kiisa avariireservelektrijaamade ja sünkroonkompensaatori abil hakatakse Eesti elektrivõrku uuesti samm-sammult taaskäivitama, märkis Elering.
Püssi jaama projekteerimistööd algasid mullu 1. veebruaril, ehitus algas juunis. Tänaseks on alustatud sünkroonkompensaatorjaama üldehitustöödega ja paralleelselt ka seadmete monteerimise ja seadistamisega. Üldehitustööd peaksid lõppema suvel ja kogu jaama katsetamiseni jõuab Elering järgmise aastavahetuse paiku.
Kiisa sünkroonkompensaatori projekteerimine algas tänavu 1. jaanuaril ning Virus algab 1. juunil. Ehitustööd kestavad 12 kuni 14 kuud, peale mida algab umbes pooleaastane testperiood koos kuuajase katsekäiduga. Viimane kolmest sünkroonkompensaatorist valmib 2024. aasta lõpuks.
Ülioluline süsteemi toimimiseks
Sünkroonkompensaatoreid on vaja Eesti ja Balti elektrisüsteemi lahtiühendamiseks Vene elektrivõrgust, mis peaks toimuma 2025. aastal. Iga Balti riik rajab endale kolm sünkroonkompensaatorit.
Sünkroonkompensaatorjaama puhul on Eleringi sõnul tegu hiiglasliku hoorattaga, mis aitab hoida süsteemi sagedust 50 hertsi tasemel. Kui sagedus langeb Euroopa elektrivõrgu nimisagedusest – 50 hertsist – juba 0,5 hertsi võrra allapoole, kujutab see automaatrežiimil töötavatele väikestele elektrijaamadele juba tõsist ohtu. See võib kaasa tuua nende rivist väljalangemise ja lõppkokkuvõttes kogu energiasüsteemi kokkukukkumise.
Sageduse hoidmiseks energiasüsteemis on vajalik tootmise ja tarbimise tasakaal mistahes ajamomendil. Siiski esineb elektrisüsteemis olukordi, kus tootmise või tarbimise muutus on järsk ning sageduse hoidmiseks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. Viimane pool sajandit, mil Eesti elektrisüsteem on ühendatud Venemaa omaga, tagavad BRELL lepingu järgi 50 hertsi sageduse Venemaal asuvad kiirusregulaatorid. 2025. aastal, mil Eesti elektrisüsteem eraldatakse Venemaa omast, pole sageduse hoidmine Venemaa abiga enam võimalik, märkis Elering.
Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul on ilma nende seadmete pakutava inertsita oht elektrisüsteemi ootamatuks kustumiseks ja tarbijate elektritoiteta jätmiseks väga suur. "Tegemist on ülitähtsa investeeringuga elektrisüsteemi esimese kaitsevalli loomisel," ütles Veskimägi.
Sünkroonkompensaator on seade, mis pidurdab sageduse muutumist, et muudel seadmetel, mis peavad sageduse hoidmise eest hoolt kandma, oleks aega oma korrektsiooni teha. Eestisse tulevad sünkroonkompensaatorid on ligikaudu autobussi suurused sünkroonmasinad, mis võivad töötada nii mootorina kui generaatorina. Ajal, mil sünkroonkompensaator võtab süsteemist energiat, toimib see mootorina. Kui pöörlemiskiirus langeb, annab sünkroonkompensaator energiat, toimides generaatorina.
Sünkroonkompensaatorid ei tööta pidevalt, vaid lülitatakse vajadusel ennetavalt sisse. Peamiselt ongi need mõeldud süsteemi abistama suurte elementide avariide puhul. Sünkroonkompensaatori käivitumiseks kulub 15 minutit.
Sünkroonkompensaatorite tehnilised näitajad
- Inerts 1750 MWs
- Lühisvõimsus 900 MVA
- Reaktiivvõimsuse kompenseerimine +50Mvar/-50Mvar
- Käivitusaeg 15 minutit
- Käivitumise töökindlus 95 protsenti (kui operaator on nupule vajutanud, siis 95 korral 100-st peab sünkroonkompensaator käivituma)
Toimetaja: Marko Tooming