FT: Moskva vähendas sõltuvust dollarist ja kardab üha vähem sanktsioone

Ajaleht Financial Times kirjeldab, kuidas Venemaa vähendas viimaste aastate jooksul oma sõltuvust ülemaailmsest finantssüsteemist. Euroopa Liit (EL) sõltub energiavarustuse tagamisel aga Venemaast ja see takistab karmide sanktsioonide kehtestamist.
Lääneriigid töötavad Ukraina kriisi tõttu välja Venemaa-vastaseid sanktsioone. Sanktsioonid võivad olla palju ulatuslikumad kui 2014. aastal. Need võivad kopeerida Iraani vastu kasutatavaid karistusmeetmeid. Iraan on maailmamajandusest ära lõigatud.
Venemaa rahandusministeerium on juba aastaid valmistunud halvimaks stsenaariumiks. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb Vene majandus lääneriikide sanktsioonidega vajadusel ka toime.
"Loomulikult on see ebameeldiv, kuid see on võimalik. Ma arvan, et meie finantsasutused saavad sellega hakkama," ütles eelmisel nädalal Venemaa rahandusminister Anton Siluanov.
"Kui Putin küsib ametnikelt, mida me teeme, kui meid karistatakse sõjaliste tegude eest sanktsioonidega, siis saavad ametnikud öelda, et nad teavad täpselt, mida teha. See annab juhtidele kindlustunde, et sanktsioonide pärast pole põhjust muretseda," ütles Carnegie Moskva Keskuse teadur Aleksandr Gabujev
Alates 2014. aastast suurendas Venemaa oma välisvaluutareserve. Riik vähendab oma sõltuvust dollarist. Venemaa reservid ulatuvad nüüd 620 miljardi dollarini. Umbes kolmandik reservidest on eurodes, 21,7 protsenti kullas. Dollari osakaal on nüüd ainult 16,4 protsenti, vahendas Financial Times.
Venemaa sõltub üha vähem ka välisinvestoritest. Seetõttu on riik tulevaste välisšokkide suhtes vähem haavatavam, hindas Financial Times.
2014. aasta sanktsioonidel on olnud ka hind. Venemaa majandus on alates 2013. aastast kasvanud aastas keskmiselt 0,8 protsendi võrra. Maailmamajandus aga kolm protsenti. Moskva piirab sotsiaalkulutusi ja investeeringuid infrastruktuuri. Inimeste sissetulekud vähenevad.
"Venemaa stabiilsus on postsovetlikus stiilis stabiilsus. Stabiilsuse nimel ohverdatakse majanduskasv," ütles Soome välissuhete instituudi teadur Maria Šagina.
Kuigi Moskva vähendas oma sõltuvust globaalsest finantssüsteemist, siis Euroopa Liit (EL) sõltub endiselt Venemaa energiaekspordist. Seetõttu võivad sanktsioonid räsida ka Euroopa majandust.
"EL pole oma vigadest õppinud," ütles Šagina.
Sõltuvus Venemaast võib raskendada lõpuks ka karmide sanktsioonide kehtestamist.
"Kanalid peavad jääma avatuks, et saaks maksta Venemaale nafta ja gaasi eest. Sanktsioonid ei pane Putinit meelt muutma, sest igasugune kahju on vastuvõetav," ütles Gabujev.
Toimetaja: Karl Kivil