"Me kiitsime väljapakutud täiendused valitsuse seisukohtadele heaks, kiitsime valitsuse seisukohad heaks koos nende täiendustega. Nüüd on läbirääkijatel vaba voli, nii palju kui nad tahavad, mistahes läbirääkimisi pidada," ütles ELAK-i esimees Siim Kallas.

Kallase sõnul lisati punktid, mille alusel peab kasvuhoonegaaside vähendamine põhinema mõjuanalüüsidele ja majandusliku kahju tekkimise korral peab olema võimalus kaaluda riigiabi andmist enim mõjutatud sektoritele.

"Toonitasime ka piirkondlike toetusmeetmete ning toidujulgeoleku tagamise vajalikkust," lisas Kallas.

Veel täiendas komisjon heitkogustega kauplemise süsteemi puudutavat seisukohta, lisades, et süsteemi on vaja ajakohastada.

Esmaspäeval toimunud komisjoni istungil olid Kallase sõnul ägedad vaidlused teema üle. "Oli komisjonipoolne ettepanek ja ühe rühma ettepanekud, mida esitas Urmas Reinsalu ja olid ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekud. Väga palju nendes ettepanekutes kattus, või olid juba varem arutatud ja heaks kiidetud või tagasi lükatud."

Reinsalu esitatud ettepanekute autoriks oli riigikogus moodustatud parlamendirühm, kuhu kuuluvad parlamendiliikmed Isamaast, EKRE-st ja ka mõned Keskerakonna fraktsiooni liikmed.

Reinsalu poolt esitatud konkureerivate seisukohtade hulka kuuluvad mitmed ettepanekud seisukohtade täiendamiseks.

"See valitsuse esitatud ettepanek ei taga tegelikult Eesti majanduse, Eesti tarbijate, Euroopa-sisese konkurentsivõime huvisid," rääkis Reinsalu.

Komisjonis tulid esile eriarvamused metsanduse teemal

Valitsuse seisukohad olid Kallase sõnul väga ratsionaalsed. Komisjonis toimunud arutelu keskmes oli kaks suuremat küsimust. "Üks oli LULUCF ehk kui palju peavad metsad siduma CO2-te, kas normatiivi tõstetakse või ei tõsteta. Kui tõstetakse, siis tuleks metsa- ja puidutööstust kahandada, mis loomulikult on väga valus küsimus ja ma arvan, et see on põhimõtteliselt vale," sõnas ta.

Kallase sõnul oli komisjonis sel teemal kaks erinevat seisukohta. "Üks oli valitsuse seisukoht, mida meie oma seisukohtades toetasime, ehk mõõdukalt nendele asjadele läheneda. Teine seisukoht oli toetada süsiniku sidumise eesmärki, mis komisjon on välja pakkunud, see oli sotsiaaldemokraatide eesmärk. See on üks küsimus, kus on Eestis erinevad vaated," kirjeldas Kallas.

"Teine küsimus, kus olid erinevad vaated, aga millele otsitakse lahendust ja mis on minu kui rahandusinimese jaoks tähelepanuväärne ja oluline – emissioonikaubanduse süsteem, millega on seotud suur rahade liikumine ja omal ajal oli nutikas süsteem, mis üritas saavutada eesmärke majanduslike vahenditega. Tänaseks on ta väga keerukaks läinud, ei ole nii selge ja on arusaamatu, kellele ta kasulik on," sõnas Kallas.

Reinsalu sõnul peaks CO2 süsteemist loobuma. "Me panime ette, et me peaksime sellest CO2 kaubanduse süsteemist sellisel kujul, kus on oksjonisüsteem, tegelikult loobuma. Võiks olla ühetaoline makse," sõnas ta.

Kui Euroopa Komisjoni eesmärk on metsaraie normatiivi tõsta ja see eeldab raiemahtude vähendamist ligi kümnendiku võrra ning teised seda ei toeta, siis sotsiaaldemokraadid olid seisukohal, et metsaraiet on võimalik vähendada. Samuti leiavad sotsiaaldemokraadid, et hinnata tuleb kliimapaketi mõju ühiskonnale.

"Sotsiaaldemokraatide seisukohast loomulikult tegeleda tuleb aga aga tuleb tegeleda sellisel viisil, et Eesti inimesed sellest ei kannataks, vaid vastupidi võidaks ja kui ka piirkondlikult on kohti, kus läheb keeruliseks, siis peab olema selge kuidas ja mil viisil neid inimesi aidatakse," rääkis ELAK-i aseesimees Raimond Kaljulaid (SDE).

Kliimapakett "Eesmärk 55" on väga mahukas. Ettepanekute eesmärk on vähendada Euroopas 2030. aastaks heidet võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55 protsenti. Koos esmaspäeval arutatud viie algatusega on komisjon nüüdseks seisukoha kujundanud 11 algatuse osas ning jäänud on veel kaks.

Esmaspäeval hääletas ELAK-i istungil meetmete heakskiitmise poolt üheksa koalitsioonisaadikut ja vastu kaheksa opositsioonierakondi esindavat saadikut.