Harkivi territoriaalkaitse brigaad sai äsja oma esimese kodu endise kolledži hoonesse. Territoriaalkaitse on Kaitseliit Ukraina moodi ja sellised brigaadid on igas Ukraina oblastis. Koosnevad need ainult vabatahtlikest ja reservväelastest, paljud neist on varem juba osalenud lahingutes Donbassis.

"Kui algas sõda, läksin ma vabatahtlikult oma kodumaad kaitsma," ütles reservväelane Oleksandr "Aktuaalsele kaamerale". Territoriaalkaitses osaleb ta sellepärast, et on patrioot.

"Ma pean riiki kaitsma. Kes siis veel, kui mitte mina?" ütles ta.

Kodanike huvi riigikaitse vastu on viimasel ajal tunduvalt kasvanud.

"Inimesed tulevad vabatahtlikult. See juurdevool kestab juba viimased kaks kuud. Meil on isegi järjekord. Reservväelaste hulgas on konkurss vabadele kohtadele," ütles Harkivi territoriaalkaitse brigaadi vanem veebel Mihhailo Sokolov.

Peale territoriaalkaitse on Harkivis ka tankivägede sõjakõrgkool. Selle kooli panust Eesti kaitsevõimekusse on raske ülehinnata – kooli vilistlaste seas on Eesti kindralid Ants Laaneots ja Johannes Kert.

Harkiv on peamiselt venekeelne linn. Sealt piirini Venemaaga on umbes 40 kilomeetrit. 2014. aastal heiskasid venemeelsed aktivistid isegi Vene lipu Harkivi oblasti administratsioonihoone katusele.

"Võrreldes sellega, mis oli seitse-kaheksa aastat tagasi, on olukord oluliselt muutunud. Seda on näha linnatänavatel ja seda on kuulda Harkivi elanike vestlustes. Harkiv on Ukraina linn, teistmoodi ei saakski olla," ütles Harkivi territoriaalkaitse reservväelane Jevgeni Baranov.

Harkivi elanikud sõja ägenemisse ei usu. "Ma ei tea. Ma ei usu, et midagi juhtub. Ei tule mingit sõda. Ärge õhutage paanikat. Kõik saab korda," ütles Lidia.

Mis aga saab, kui Vene väed peaksid päriselt Harkivisse tulema?

"Nad võivad iga hetk siia jõuda. Kui aga 2014. aastal pidime tegema korjanduse, et meie poisid ei sõdiks sussides, vaid saabastes, siis nüüd saabub relvaabi tonnide kaupa. Nii et kõik on kontrolli all," vastas Vladimir.

"Kui algab aktiivne sõjategevus, siis enamik rahvast jääb tõenäoliselt passiivseks. Ilmselt istuvad nad oma korterites teleka ees ja vahivad, kuidas olukord areneb," sõnas Baranov.

"Ma arvan, et Harkivist oleks valmis põgenema suur osa elanikest ja palju varem, kui seda tehti Donbassist. Tõenäoliselt inimesed ei venita põgenemisega, et mitte riskida enda ja lähedaste eluga," arvas Harkivi ülikooli politoloogia doktorant Julia Bidenko.

Sel juhul võib põgenike arv ulatuda miljonini, kuna Harkivis elab 1,4 miljonit inimest.