Ma alustan eestlasi enim huvitavast küsimusest. Miks me ei või oma vanu haubitsaid Ukrainale anda? Me ootame luba Saksamaalt, see on võtnud väga kaua aega. Mida teie arvate, kuidas need arutelud lähevad ja kas on lootust mingile vastusele, mis ei ole ei?

See on oluline küsimus ja mul oli võimalus seda välisministeeriumilt sel nädalal küsida (eelmisel nädalal). Teema on jätkuvalt arutamisel. Mina nüüdseks opositsiooni liikmena leian, et Saksamaa peaks saatma signaali otsustavusest ja soovist meie naabreid aidata, sealhulgas Ukrainat. Sellepärast meie, kristlikud demokraadid toetame nende relvasüsteemide eksporti. Samas peame me püsima reeglite piires, mille järgi peavad relvade päritolumaad otsustama, aga sellele vaatamata saab seda teha üsna lühikese aja jooksul ja seda tuleks teha võimalikult ruttu, enne kui on hilja. Ma loodan, et te saate vastuse hiljemalt selle kuu lõpuks.

Eesti küsimus on sümboolne ja oluline meie jaoks. Aga üldisemalt rääkides, siis teised riigid tahavad samuti Ukrainat relvadega toetada ja nad küsivad, miks Saksamaa ei anna relvi. Kas te võiksite seletada, miks Saksamaal on ajalooliselt selline positsioon kujunenud ja kas seda tuleks muuta?

Ametlik selgitus, eriti välisministril on, et me ei ekspordi relvi konfliktipiirkondadesse üldiselt ja teiseks me ei saada neid piirkondadesse, mida Saksamaa ründas 80 aastat tagasi. Mõlemas argumendis on oma iva, aga teisalt ma nimetaksin siin kahte vastuargumenti. Esiteks, kui me ei ekspordi relvi konfliktipiirkondadesse, siis teevad seda teised ja me ei saa kaitsta meie huve ega kaitsta neid, kes meie kaitset vajavad. Näiteks Lähis-Ida, kui Euroopa sinna relvi ei vii, siis Venemaa teeb seda või Hiina või paremal juhul USA. Aga on Euroopa ja eriti Saksamaa huvides, et oleks stabiilsus Iisraelis ja neis riikides, kes kaitsevad Iisraeli eksisteerimisõigust.

Tulles kriitilise küsimuse juurde relvaekspordist Ukrainale. Ma ei jaga argumenti, et kuna me ründasime Nõukogude Liitu, ei tohiks me anda relvi sealse piirkonna riikidele. Miks? Kui 80-90 aastat tagasi Prantsusmaa ja Suurbritannia oleks toetanud Tšehhit ja Poolat relvadega ei oleks Hitler oma kalkulatsioonides vallutanud Poolat või okupeerinud Tšehhi riigi osasid nagu ta tegi.

Me peame Venemaa arvestusi muutma. Kui Ukrainat toetatakse usaldusväärselt ja ühtselt, siis võib Putin oma ettevalmistatud rünnaku ehk õppuseks ümber nimetada ja saata sõdurid laiali oma nägu päästes. Saates selliseid nõrku signaale, näeb ta  et Euroopa Liit on lõhenenud ja Saksamaa kui üks Euroopa Liidu eestvedajaid ei ole valmis kaitsma rahvusvahelist õiguskorda, kus vaja.

Ja see on ka vale signaal USA president Bidenile. Saksamaa raiskas neli Trumpi aastat oodates Bideni tulekut, lõpuks on Biden võimul, aga ta on surve all, senatis, kongressis ja Trumpi surve all. Ta vajab sõnumit, et Saksamaa ja teised liitlased kannavad oma ausa osa koormast. Osa sellest on vastutuse võtmine ja oma naabrite toetamine nende õiguses suveräänselt eksisteerida ja asjakohaste relvade kasutamisel.

Miks Saksamaa on nii inertne või konservatiivne selles küsimuses? Võib ette kujutada Teise maailmasõja mõju suhtumistele, aga kas see on muutumas praegu?

See on uue valitsuse küsimus. Seal on kolm täiesti erinevat parteid. Kaks neist või vähemalt osa neist tahaks midagi ära teha, liberaalid ja uus majanduse ja kliimakaitse minister Habeck, tema küsis kaitserelvi, nagu ta neid nimetas, Ukrainale aasta tagasi. Ainus partei, kes on täielikult selle vastu on kantsleri partei, aga narratiiv on vale, sest just meie ajaloo pärast peame me kaitsma nõrgemaid rahvaid, sealhulgas sõjaliste vahenditega. Nii et ma usun, et asi on arutamisel.

Ja on veel üks asi, mida peaks arvesse võtma ja see on migratsioon. Kui Ukraina on surve all, siis miljonid inimesed lahkuvad sealt ja nad ei lähe Venemaale või Armeeniasse, vaid Lääne-Euroopasse. Poola on juba palju põgenikke vastu võtnud ja integreerinud, aga me peame olema valmis vastu võtma miljoneid Ukraina põgenikke, kes põgenevad vabadusse diktatuuri ja korruptsiooni eest. See on täiendav argument Ukraina kodanikuühiskonna ja sõjalise võimekuse toetamiseks.

Euroopa Liit ja USA panevad kokku sanktsioonide paketti, mis võiks Vladimir Putinit võib-olla heidutada. Millist hinda on Saksamaa valmis maksma? Räägitakse Nord Stream 2-st, lugesin Bloombergist, et Saksamaa taotleb erandit energiasektorile, ilma milleta energiavarustus satuks ohtu. Mis on teie arvamus, milliseid sanktsioone vaja oleks?

Ma arvan, et Saksamaa peab loobuma oma senisest positsioonist Nord Stream 2 osas. Nagu me oleme kuulnud juba ajakirjandusest, siis sõjalise rünnaku korral Ukrainale pannakse Nord Stream 2 seisma. Saksamaa on valmis ohverdama Nord Stream 2 rünnaku korral. Teiseks ei tohiks me kõrvale jätta sanktsioone, mis puudutavad SWIFT-süsteemi, sest Venemaa sõltub palju energia ja toormaterjalide ekspordist. Nad vajavad välisvaluutat. Sellepärast peaks SWIFT olema ka haaratud. Kolmandaks, peaksime me külmutama mitte ainult vene oligarhide arved vaid ka sakslaste omad, kes on Venemaa teenistuses, näiteks nende omad, kes töötavad Gazpromile või on ettevõtte juhatuses või Gazpromi tütarettevõttes. Ka endine kantsler (Gerhard Schröder - toim.) võiks saada osa neist sanktsioonidest.

Nii et te tahaksite Gerhard Schröderi sanktsioonide alla panna?

Kui seda on vaja, siis jah.

Milline on teie üldine hinnang olukorrale? Kas sõda tuleb või suudame me seda veel millegagi ära hoida?

Mida me vajame, on diplomaatia ja tugevus. On oluline, et OSCE, G7, Euroopa Liit ja NATO ning ka kahepoolsetes suhetes USA ja Venemaa teeksid koostööd. Saksamaa ja ma usun ka et Euroopa huvides on Normandia formaat, kus nii Ukraina kui ka Venemaa on laua taga.

Aga samal ajal näeme me vägede hulka. Ukraina läheduses on ligi 200 000 sõdurit ja see number võib veel tõusta.

Putin soovib olla ambivalentne, ta ei taha et me ette kalkuleeriksime tema otsuseid ja sõda ju käib kübervallas, valeuudiste levitamises ja üksikutes otsustavates rünnakutes. Sõda ju käib, küsimus on, kas see läheb kuumaks sõjaks. Me saame seda teada aasta lõpuks. Veebruari lõpuks me näeme ilmselt tipphetke vene sõjaväe koondumises Ukraina piirile. Edaspidi on ilmastikutingimused sissetungiks soodsad.

Me peame olema kannatlikud aasta lõpuni, kauem ma arvan ei pea vene majandus vastu, sest vaja on ka inimesi. See aasta on otsustav, nad ei ründa mitte enne veebruari lõppu ja kui nad ründavad, siis selle aasta jooksul. Ja ma tahaksin omalt poolt öelda, et hoiame kokku ja Saksamaal valdav enamus inimestest toetab Balti riikide, Poola ja teiste riikide kunagise nõukogude impeeriumi riikide iseseisvust ja suveräänsust. Me peame koos kaitsma oma vabadust, suveräänsust, inimõigusi ja majanduslikku heaolu. Kõik see kokku on julgeolek.